Uut kodu ostes tekib tihti dilemma, kas peaks soetama endale uue, alles valmimisel korteri või vaatama vanemat ja kohe sisse kolimist võimaldavat kinnisvara. Mõlemal valikul on oma eelised ja ka puudused. Sestap pani Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laaonoja kirja viis nõuannet, millele valikut tehes tugineda.
1. Jälgi, milline on korteri planeering ja paiknemine ilmakaarte suhtes
Mõtle esmalt läbi, mitut tuba sa vajad ning millised ruumid on sinu jaoks kõige olulisemad. Kas pead tähtsaks, et oleks olemas panipaik, läbi mõeldud sisse ehitatavate garderoobikappide asukohad ja jäetud ruumi söögilauale? Tavaliselt on nendele asjadele uusarenduste puhul juba planeeringus mõeldud. Koduostja elu hõlpsamaks muutmiseks tehakse tihti eos ära ka köögiplaneering ehk näidatakse ära, millise kujuga köök tuppa sobitub ning planeeringu puhul on koheselt arvestatud köögimööbli moodulite arvu ja mõõtudega.
Eelistad aga hoopis eraldiseisvat kööki ning et dušširuum ja tualett asuksid samuti eraldi? Paljud vanemad kortermajad on just taoliste planeeringutega ning kuigi paarkümmend aastat tagasi oli hästi populaarne ruume kokku ehitada, on turul endiselt piisavalt lahendusi, kus ümberehitust pole tehtud. Olenemata sellest, kas tegu on alles ehitatava elamuga või juba valmis kinnisvaraga – igal juhul tasub mõelda, mis on sinu jaoks ruumilahendusel oluline ning teha valik just oma vajaduste ja eelistuste põhjal.
Kui oled leidnud endale sobiva planeeringu, siis järgmisena pea kindlasti silmas ka seda, millal ja millistest akendest päike sisse paistab. Tõenäoliselt hommiku-inimest ei häiri, kui päikesetõus on magamistoa aknast näha. Teine jällegi eelistab õhtupäikest elutoas.
2. Mõtle läbi ja vaata üle piirkond
Bonava poolt möödunud aastal läbi viidud „Õnnelike naabruskondade uuringu“ põhjal on koduostjale äärmiselt oluline, et ta tunneks ennast piirkonnas turvaliselt – 88% vastanutest pidas seda kõige olulisemaks põhjuseks, kuidas end kodukandis õnnelikuna tunda. Samuti oli 82 protsendile eestimaalastest oluline, et naabruskond on puhas ja hooldatud. Kuid lisaks turvatundele on küsitluse põhjal oluline ka see, et kodu oleks transpordi mõttes mugavalt ligipääsetav, asuks pargi või roheala piirkonnas ning läheduses oleksid koolid, lasteaiad ja kauplused.
Igas naabruskonnas on kujunenud või kujuneb välja oma elanike dünaamika, seega tasub kindlasti võtta ette üks jalutuskäik piirkonnas, kuhu koduostu kaalud, et saada sellest parem tunnetus. Meie kogemus näitab, et paljudesse uutesse arendustesse kolivad just lastega pered, kes peavad tihti näiteks õueala ja ümbritseva piirkonna puhul oluliseks samu asju. Nii muutuvad hoovid mõnusaks ühisalaks, kust võib peaaegu alati leida mängu- või vestluskaaslasi.
Samuti tasub piirkonnaga tutvudes üle vaadata parkimiskorraldus: kas kõigile majaelanikele on piisavalt parkimiskohti planeeritud ning kas need asuvad jalg- ja mängualadest ohutus kauguses. Sest isegi siis, kui igapäevaselt isiklikku autot ei kasuta, tasub mõelda, kas liiklusturvalisus on kõigile su pereliikmetele piisavalt tagatud.
3. Milline näeb välja su unistuste kodu?
Selleks, et kodu oleks siseviimistluselt just sinu maitse järgi, on uusarenduse eeliseks kindlasti see, et üldiselt on tehtud valik väga lihtsaks erinevate sisekujunduspakettide abil. Nimelt saab õigel ajahetkel teha valiku professionaalse sisekujundaja poolt loodud viimistluspakettide vahel. Nii saad valida omale meelepärase põrandakatte, seinavärvi ja vannitoaplaadid, mis aitab tulevastesse eluruumidesse üldise stiili luua. Ühtlasi aitab see sissekolimisel sisustamisprotsessi kergemaks muuta, sest osa viimistlusest on juba tehtud.
Valmis korteri puhul võib tekkida esmalt vajadus värskendusremondi järele. Suuremad ümberehitused võivad võtta aega isegi kuid. Kes aga eelistabki ise iga detaili puhul isikupäraseid lahendusi leida ning soovib laiemat valikuvabadust, siis neile ei pruugigi uusarenduse pakutav olla piisavalt huvitav ning remont mõnes valmiskorteris kõlab just põneva väljakutsena.
Lisaks korteri siseviimistlusele on paljude koduomanike jaoks oluline ka see, millised näevad välja abiruumid ja panipaigad. Kas n-ö keldriboks on piisavalt ruumikas, puhas, valgustatud, lukustatav ja ilmastikule vastupidav.
4. Veendu ehituskvaliteedis ja korteri ohutuses
Uusarenduste puhu, kui maja ennast veel valmis ei ole, tasub kindlasti külastada kas piirkonnas juba valminud näidiskorterit või sama ettevõtte mõnd teist arendust – just selleks, et näha, millist ehituskvaliteeti pakutakse. Näidiskorteris viibides uudista võimalusel kindlasti elamu panipaikasid ja ühisalasid, näiteks trepikoda, ühist vankri- ja rattaruumi ning parkimislahendusi.
Vanemate korterelamute puhul jälgi ja uuri aga, kas maja on seest ja väljast renoveeritud või millised on ühistu plaanid selles osas. Küsi kindlasti, kui suur on remondilaen või iga kuu kogutava remondifondi makse. Kui elamu vajab renoveerimist, uuri ka, milline on majarahva meelestatus ja valmisolek erinevaid remonttöid, näiteks vundamendi või fassaadi soojustamist, trepikodade korrastamist ja küttesüsteemide uuendamist, ette võtta.
Samuti tasub jälgida, kui korteris on tehtud remonti, milliseid materjale on selleks kasutatud. Kindlasti tasub küsida üle kütte- ja elektrisüsteemide vahetamise ja hoolduste ajad. Enam kui 30 aastat vanad elektrijuhtmed on amortiseerunud ja võivad endast kujutada tuleohtu.
5. Uuri, milline on maja energiaklass ja kui suured on keskmiselt kommunaalkulud
Uued kortermajad ehitatakse vähemalt B-energiaklassi märgisega. See tähendab, et tegu on energiatõhusate hoonetega, kus on pööratud tähelepanu sellele, et ehitis oleks soojapidav. Üldiselt toob see kaasa ka väiksemad kütte-, elektri- ja haldusarved. Lisaks on väiksemad kõikvõimalikud kaod ning puudub lähimatel aastakümnetel remondivajadus. Uued elamud on ehitatud energiasäästlikult, kasutades uusi ja kvaliteetseid materjale ja tehnoloogiaid (näiteks soojustagastusega ventilatsioon, targa kodu lahendus, päikesepaneelid, läbipääsu- videovalve– ja sidesüsteemid vms). Lisaks ei ole uue maja puhul ühistu remondilaenuvõlga, mis vanas korteris võib osutuda suureks väljaminekuks.
