Huvi mereäärsete elamukruntide vastu on olnud läbi aastate suur. Kuigi praeguseks on hinnad kerkinud paljude jaoks ulmeliseks, on pakkumist siiski liiga vähe.
Kinnisvaraturg ja ostjate ootused on pidevas muutumises. Arco Vara Pärnu esinduse maakler Terje Võrk ütles, et kui eelmise buumi ajal jagati mereäärsed suured kinnistud väikemateks ja eesmärgiks oli ehitada võimalikult palju maju, siis nüüd on vastupidi. “Eelmise buumi ajal ostetud ja väikesteks kruntideks mõõdetud mereäärsed maad, näiteks saartel, liidetakse taas kokku, sest huvi on suurte ja privaatsust pakkuvate maatükkide vastu,” sõnas ta.
“Üks kriteerium on veel: väga tahetakse oma isiklikku mereranda. Kui sul on paar hektarit mereäärset maad, siis see on väga suur asi. Huvi on merepiiriga kinnistute vastu püsivalt olnud, aga nüüd on ka rohkem inimesi, kes on valmis selle eest kõrgemat hinda maksma ja kellel on maksta.”
Läänerannikul on populaarsemad kohad Kabli, Treimani, Noarootsi, samuti suuremad saared. Kuigi mereäärsete maade hinnad on viimastel aastatel hüppeliselt kerkinud, on pakkumist ikkagi vähem kui nõudlust.
Võrk lisas, et kuna merekaitsevööndisse ehitada ei tohi, on oluline ka see, et vähemalt mingil osal kinnistust oleks ehitusõigus.
Ehitusõigus põhjustab kõige rohkem muret Lahemaa rahvuspargis. “Meil valitseb keskkonnaamet ja nõuded on karmimad. Lahemaal hakkavad ehitusõigusega krundid otsa saama,” ütles Arco Vara Rakvere esinduse maakler Andrus Peiel.
Tema sõnul on Lahemaal asuv merepiiriga kinnistu luksuskaup. “Rannajoonega kinnistu on klass omaette, selle hind on peajagu kõrgem merelähedase kinnistu hinnast. Kui on veel mõistliku kujuga krunt, näiteks ristkülik, et saadki tekitada endale privaatse oaasi, siis see on midagi väga erilist,” rääkis Peiel. “Nõudlust selliste kinnistute järele on, kuigi nende hind tundub 99-le protsendile inimestest üle mõistuse kõrge.”
Põhjarannik on hinnatud piirkond, eriti suurt huvi pakuvad Võsu, Käsmu ja Vainupea, aga ka Tallinnast juba üsna kaugele jäävad Letipea ja Mahu.
Peieli sõnul on inimeste unistused erinevad, aga kõik paneb paika ikkagi hind. “Privaatsusega on lood ikka nii, et üks tahab elada Viru väljakul ja teine suure krundiga majas Nõmmel. Põhjarannikul leiaks suurt kinnistut veel ehk Vainupea lähedal, privaatsust Eismas, aga siis juba kilomeetri kaugusel merest,” selgitas ta.
Käsmu on põhjaranniku hinnatuim suvitusküla. Võsult otsitakse pigem suvist seltsielu, muude eelistuste kohta ütleb Peiel, et kõik sõltub hinnast. “Kas ostad Võsule Võpsikusse 63 000 euro eest kinnistu ja ehitad maja või ostad 300 000 euro eest rannapiiriga kinnistu ja ehitad maja,” tõi ta näiteks.
Ettekujutus suvekodust on Peieli sõnul aja jooksul samuti muutunud. “Kui varem oli selleks traditsiooniline viilkatusega elamu, kus oleks võimalik ka teisel korrusel elada, siis nüüd on kõrgelt hinnatud ka funkstiilis kuubikud mererannas,” ütles ta. “Ja kui nõukogude ajal oli suvilas kasulikku pinda alla 50 m2, siis tänapäeval nõutakse, et suvel oleks võimalik ära majutada terve suguvõsa.
