Nii et oled otsustanud sel aastal ise köögivilja kasvatada?
Kiidame selle kahel käel heaks, sest köögiviljaaias toimetamine:
- vähendab stressi ja peletab muremõtted;
- annab hea tunde millegi ära tegemisest, sest töö tulemus on silmaga näha;
- annab mõnusa füüsilise koormuse;
- ja hoiab ehk veidi rahagi kokku.
Muide, köögivilju ei pea kasvatama päris aias. Selleks kõlbab ka päikesepoolne rõdu või terrass.
Selles artiklis keskendume aga päris maalapil asuvale aiale.
Vali peenardele koht
Asukoha valimisel on lausa neli asja, millega peaksid arvestama.
- Päikesepaiste. Enamik köögiviljataimi vajab mahlaste ja maitsvate viljade kasvamiseks vähemalt 6 tundi päikesepaistet. Sellepärast tee peenrad ilusasse päikeselisse kohta.
- Tuul. Hea oleks, kui köögiviljaaed ei oleks väga tuulises kohas, sest tugev tuul teeb taimedele liiga.
- Kaugus majast. Tee peenrad majale lähemale, siis on mugav sealt enne lõunasööki tilli või salatit tuua.
- Kastmine. Vaata, et kastmist oleks lihtne korraldada ja voolikuid poleks vaja liiga kaugele vedada.
Ja viimane boonussoovitus asukoha valimisel:
ole kaval ja tee köögiviljapeenrad sellisesse kohta, mis on hästi näha terrassilt või mõnest muust kohast, kus sulle meeldib istuda ja lõõgastuda. Ühest küljest sunnib see sind peenrad umbrohust puhtana hoidma ja teisalt pakuvad lopsakad ning iga päevaga suuremaks kasvavad taimed rohkelt silmailu.
Määra peenramaa suurus ja vali peenratüüp
Meie soovitus on alustada pigem väiksemast kui suuremast peenramaast. Muidu tekitab see ainult lisastressi, kui poole suve peal selgub, et su jõud ei käi sellest üle.
Kui oled suuruse enam-vähem paika pannud, siis vali peenratüüp: tavaline, kõrg- või kastpeenar.
Tavalise peenra rajamisel pole muud kunsti, kui et maa tuleks läbi kaevata ja mulla hulka sõnnikut või komposti segada. Sõnnik peaks olema vähemalt pool aastat seisnud, värskem kraam võib taimed ära kõrvetada.
Kõrgpeenar on mõistlik rajada siis, kui maa on kiviklibune või savine. Sellises pinnases on keeruline taimi kasvatada ja sellepärast on mõttekas peenar ise rammusamast materjalist kokku panna.
Peenra alusmaterjaliks kuhja väiksemaid oksi, lehti, heina või niidetud muru. Selle peale läheb kiht lagunenud sõnnikut või komposti ning kõige otsa kasvuturba ja hea musta mulla segu.
Kastpeenar on samuti mõistlik rajada siis, kui aias on kehva kvaliteediga pinnas. Aga sellel peenratüübil on palju muidki plusse. Näiteks saab kastidest varem saaki, neid on lihtsam korras hoida ja selline aiamaa näeb väga korrektne välja.
Kui rajad kastpeenra maapinnale, pole sellele põhja vaja, piisab laudadest või kergplokkidest laotud piirdest. Kui kastpeenar läheb aga terrassile või rõdule, peaks sellel muidugi põhi olema.
Soovitatav kastpeenra kõrgus on 50–80 cm. Sobivaks täitematerjaliks on jällegi kasvuturvas segatuna rammusa musta mullaga.
Kastpeenra puhul pead vaatama, et sinna ei asuks elama sipelgad. See võib juhtuda eriti perioodil, mil kastis ei ole veel taimi, kuna neile meeldib kuiv ja soe muld. Hiljem, kui kastma hakkad ja neil elu ebamugavaks muutub, lähevad nad tõenäoliselt ära.
Ükskõik mis peenravormi sa valid, ära tee seda laiemaks kui 1 meeter. Nii ulatud seda kahelt poolt rohima ja sealt saaki koristama ilma, et peaksid peenra peale astuma.
Tee peenrad põhja-lõuna suunal, nii saavad taimed kõige rohkem päikest.
Ära unusta laiu käiguteid
Kui sul on peenarde vahel tunne, et oled köietantsija, siis on käigutee liiga kitsas. Sa peaksid saama seal mugavalt käia. Mõnele inimesele meeldivad lausa nii laiad peenravahed, et sinna mahub aiakäru või muruniidukiga liikuma.
Muruga kaetud käiguteed näevad küll väga kenad välja, aga nõuavad rohkem hoolt. Kõige mugavam on mullarada, mille saad umbrohust vaba hoida sellest aeg-ajalt kõplaga üle käies.
Vali seemned ja taimed
Siin lähtu oma maitsest ja soovist. Kui tahad juba üsna suve alguses esimesi vilju maitsta, külva näiteks redist ja tilli.
Ka porgandit on suve keskel mõnus oma aiamaalt supi sisse või niisama krõmpsutamiseks võtta. Peaasi on porganditaimed pärast mullast üles tõusmist korralikult ära harvendada, et juurikatel oleks ruumi kasvada.
Ubade, herneste, peterselli jms taimede kasvatamine ei nõua samuti erilisi oskusi ega vaeva.
Teistest keerulisemaks peetakse vast kurkide kasvatamist. Kuidas seda edukalt teha, saad teada sellest videost, kus Kaja ja Lauri Nebel räägivad välja oma eduka kurgikasvatamise saladused.
Pane seemned maha
Tõmba peenrasse rehavarre või puupulgaga väikesed vaokesed ja kasta vao põhi läbi.
Nüüd võta seemnepakk ja loe, kui suure vahega ja kui sügavale tuleb seemned külvata. Vaata, et sa neid ainult liiga sügavale mulla alla ei peidaks.
Ära unusta kasta
Taimed vajavad kasvamiseks head mulda, palju päikest ja küllaldaselt vett. Kui suvi juhtub kuivem olema, siis kasta kord nädalas peenramaa korralikult läbi. Kurgipeenar vajab kastmist tihedamini, janused taimed annavad sulle sellest märku longus lehtedega.
Kõrg- ja kastpeenar vajavad tähelepanu ja kastmist rohkem, kuna need kuivavad kiiremini läbi. Maasika- ja kõrvitsapeenra niiskena hoidmiseks võid multšida neid põhu või niidetud muruga.
Ja nüüd polegi muud, kui peenrad umbrohust puhtad hoida, aeg-ajalt kasta ja üsna varsti saadki esimesi vilju maitsta.
Artikli kokku panemisel aitas meid soovitustega Muhu Portselaniaia perenaine Riima Randviir.
