Koroona-ajal hägustunud piirid kodu- ja tööelu vahel võivad meid üsna haavatavaks teha. YIT värske uuring näitab, et koguni iga kümnes eestimaalane tunneb oma kodu pärast külaliste ees häbi. Eriti puudutab see kuni 30-aastaseid noori.
Koduhäbi põhjuseid võib olla mitmeid – kolletunud koridorilagi, väsinud tapeet, vana mööbel või kulunud põrand. Koduomanikes võib stressi tekitada ka maja ning hoovi väljanägemine ning ebameeldiv lõhn koridoris, millesse eriti üürilisena on raske miskit parata, sest selles positsioonis ei ole lubatud või mõistlik oma raha parandamise alla panna.
„See võib avalduda ka väiksemate murede puhul nagu pesemata nõud kraanikausis või sorteerimata pesuhunnik, mis meid sõpru külla kutsumast takistab. Koduhäbi võib kirjeldada ka kui hirmu, et teised inimesed ei aktsepteeri ega armasta meid, kui me ei säilita pidevat korralikkuse fassaadi ning kui see hakkab elu segama, on sellest ääretult kahju,” räägib YIT elamuarenduse ekspert Kadi Aljas. “Kui uuringutulemustest selgus, et koduhäbi tunneb 10% eestimaalastest, siis 18-29 aastaste noorte seas on tulemused keskmistest märkimisväärselt erinevad. Selles vanusegrupis leidis koguni 17% vastanutest, et neile on pigem või väga omane tunda külaliste ees häbi oma kodu pärast,” lisab ta.
Erinevused paistavad silma ka meeste ja naiste seas: pigem või väga probleemsena tunnetas häbi kodu pärast vaid 8% meestest, samas kui naiste seas oli vastav hulk 14% vastanutest.
Kui küsida, et mis inimesi oma tänaste kodude puhul enim häirib, tõid vastajad välja ruumipuudust, asukohta koledas naabruses ning seda, et nende tänased kodud nõuavad üksjagu remonti. Sarnaselt koduhäbi tundvatele inimestele leidis enam kui 10% inimestest, et on oma tänasest kodust lihtsalt tüdinenud.
Aljas arutleb, et üheks põhjuseks võib olla kolimine kodukontoritesse, mis on sundinud meid oma töö- ja koduelu täiesti uuel viisil ühitama. Tema hinnangul võib see mõnele inimesele olla ebameeldiv, sest lisaks näole jääb pildile ka muud-teist privaatset: taustal liikuvad inimesed või lemmikloomad, perekonnafotod ning muud fragmendid kodu väljanägemisest ja selle puhtusest.
”Hoolimata sellest, et sotsiaalmeedia kaudu näeme fotosid üksteise elukohtadest rohkem kui kunagi varem, on inimesed ja nende kodud muutunud tegelikult väga privaatseks. Meie ühiskond saadab jõulisi sõnumeid, et kui su kodu on korras, oled sa parem inimene, ning kes meist ei tahaks end teistele presenteerides tuua esile oma parimaid külgi?” ütleb Aljas.
Aljase meelest ongi just suurem sotsiaalmeediakasutus üks teguritest, miks kodu häbenemine on iseloomulikum naiste ja noorte inimeste seas. “Sotsiaalmeedia süvendab kuvandit, justkui igaüks meist elaks alati korras ja viimaste trendide järgi sisustatud kodudes. Samuti saab suuremat protsenti noorte hulgas selgitada aktiivsema seltsieluga – nooremas eas on reeglina sotsiaalne ring suurem ning teineteisel külaskäimist rohkem, kui hilisemas elus,” lisab ta.
Ka tänases kinnisvara- ja ehitusbuumis näeb YIT esindaja koduhäbi kui üht teguritest, mis paneb inimesi oma tänaseid kortereid ümber kujundama või sootuks uue vastu vahetama. “Täna on vanade ja uute korterite puhul hinnavahe turul üsna väike, mis tegelikult tähendab, et kui oma tänase koduga erilist hingelist seost ei ole, siis tasub renoveerimisfondi asemel hakata koguma raha uue korteri sissemakseks. Turg on elav, nii et pole karta, et ka vanale korterile ostjat ei leiduks,” ütleb Aljas ja lisab, et kodu peaks iga inimese jaoks olema koht, kus end hästi tunda. “Kui kodu väljanägemine tekitab täna motivatsiooni asemel suurt stressi ja häbitunnet, siis tasub kindlasti pangaga konsulteerida, kas ja millises summas nad oleksid valmis uue kodu ostu rahastama,” sõnab ta.
