Kiire majanduskasvu aastatel muutus omamoodi standardiks, et iga järgmise üürnikuga sai korteriomanik tõsta ka hinda, kuid viimase pooleteise aasta jooksul see enam õnnestunud ei ole. Samas ei ole nõutumate ehk viisakas korras väiksemate korterite puhul toimunud ka märkimisväärset hinnalangust, kommenteerib üüriturgu 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.
Vahteri sõnul oli paari aasta eest üüriinvestori elu oluliselt lihtsam, sest korterile leidus uus üürnik väga kiiresti ja üldjuhul konkureeris ühe korteri pärast ka mitu üürihuvilist. “See oli omamoodi standard, et panid senisele hinnale 50 eurot otsa ja nii omanik kui üürnik olid kaubaga rahul,” räägib enam kui 20 aastase kogemusega Vahter, kelle sõnul on viimane aasta olnud sellest oluliselt erinev.
“Fakt on see, et kõrged intressid on tekitanud olukorra, kus paljud omanikud on õnnelikud kui laekuv üür laenumaksegi katab. Üüriinvestor saab ju hästi aru, et iga tühjalt seisev kuu toodab talle miinust. Üürnikele sobib see muidugi hästi, sest neil on rohkem nii valikut kui ruumi läbirääkimisteks,” kommenteerib Vahter, kelle sõnul klientide puudust täna ei ole, kuna keerulisemal ajal on laia võrgustikuga kinnisvarabüroodest korteriomanikele selgelt rohkem abi. “Igapäevane turuteadmine aitab kergemini leida nii õige hinna kui sobiliku kliendi, lisaks veel kokku hoida isiklikku aega,” loetleb 1Partner Kinnisvara juht.
Kui nädala-paariga uut üürnikku isegi ei paista, siis on selge, et tuleb gramm hinda alla lasta. “Samas kui üürikorterit juba vaatama tullakse, on hind pigem õige, aga see ei taga endiselt tehinguni jõudmist,” kirjeldab Vahter turul toimuvat ning lisab samas, et korralikud korterid pikaks ajaks investorile ikkagi kätte ei jää. “Kevad on toonud ka näiteid, kus mullu sügisel läbi häda 700 euro eest üürile antud korterile on uus üürnik leitud juba 750 euro eest,” on Martin Vahter mõõdukalt optimistlik.
