Uue ehitise valmimine on suur sündmus, mis on kuude ja vahel ka aastatepikkuse pingutuse tulemus. Nii nagu pulmapeol ei mõtle keegi lahutuse peale, ei räägita ka uue kontori soolaleivapeol kauges tulevikus eesootavast remondist.
Tegelikult tuleb hoolduse ja renoveerimise peale juba projekteerimise faasis mõelda. Reparo Ehituse juhi Ülo Jaanisoo sõnul aitab varakult kogu hoone elueaga arvestamine märkimisväärselt kulusid kokku hoida. “Oma töös puutume sageli kokku olukordadega, kus tänu läbimõtlemata projektile ilmuvad rekonstrueerimise käigus probleemid, mida on kas väga tülikas või kallis lahendada,” räägib Jaanisoo. Tema sõnul puutub hoonete rekonstrueerimistöödega tegelev Reparo igapäevaselt kokku olukordadega, kus näiteks büroohoones vahetuvad üürnikud, kes soovivad ruumide täielikku remonti, kuid ehitajal ei ole võimalik ehitusprahiga välja ega ehitusmaterjalidega sisse pääseda. “Ühest küljest hoitakse ehituse käigus kokku näiteks kaubalifti või avara trepikoja arvelt, aga tõenäoliselt makstakse need kulud hoone eluea jooksul mitmekordselt tagasi, näiteks kui on vaja remondi käigus ehitusmaterjalide objektile toomiseks fassaad lahti võtta,” räägib 20-aastase ehitusvaldkonna kogemusega Jaanisoo.
Veendu, et hoones on kaubalift või avatav aken
Büroopinda valides tee kindlaks, kas hoones on mahukas kaubalift, millega on võimalik ehitusmaterjale objektile ja objektilt ära transportida. Samuti tasub silmas pidada, et mida vähem ühiskasutatavaid pindasid transpordiks kasutatakse, seda vähem saavad kahjustada ka trepikojad, käsipuud jmt. Alternatiivina veendu, et igal korrusel või büroopinnal oleks vähemalt üks suur avatav aken. Seda on eriti oluline pidada meeles neil, kes eelistavad kontoreid kõrghoonetes.
Jaanisoo meenutab hiljutist kaubanduspinna ehitusprojekti, kus selleks, et teisele korrusele materjale ja tõstukeid transportida tuli osa kaubanduskeskuse fassaadist lahti võtta. Fassaadi lahti võtmisel lisandub ka oht, et aknaklaasid purunevad, mis omakorda kasvatab kulusid veelgi.
Ruumiplaneeringut olgu lihtne muuta
Tänapäeva kiiresti kasvavad ettevõtted peavad sageli ruumipuuduse tõttu kolima ja hoonete omanikud puutuvad aina enam büroode rekonstrueerimisega kokku. Uued üürilised soovivad aga uusi põnevaid sisekujunduslahendusi, mistõttu peaks projekteerija tagama, et ruumiplaneeringut oleks lihtne muuta.
“Oletame, et klient soovib avatud kontori asemel kabinette, siis reeglina ehitatakse vaheseinad akende vahele. Niisiis ventilatsioon, jahutussüsteem ja sprinkler peaksid olema paigaldatud selliselt, et need võimalikes vaheseinte asukohtades ees ei oleks,” selgitab Jaanisoo, kelle sõnul ei tule neid sellisel juhul ringi tõsta ja see aitab omakorda kulusid kokku hoida.
Eelista moodulitena eemaldatavaid põrandakatteid
“Põrandad soovitan katta rullvaipade asemel plaatvaipadega, nii saab kerge vaevaga määrdunud või rikutud plaadid välja vahetada,” ütleb Jaanisoo. Tavaliselt paigaldatakse plaatvaibad nakkeliimi või isegi kahepoolse teibiga, mistõttu on need hõlpsasti asendatavad. Seevastu kui rullvaipade ja PVC eemaldamine on tänu jäigale liimimisele oluliselt suurem ettevõtmine – põrandakatte vahetamiseks on vaja kogu tuba tühjaks teha, liistud lahti võtta ja võib tekkida ka vajadus enne uue materjali paigaldamist aluspinda tasandada. See aga on juba oluliselt põhjalikum ja kallim töö. Samuti ei soovita Jaanisoo maha liimitavat parketti, sest üksikuid tükke välja vahetada on keeruline ja vahel ka võimatu.
Värv on kõige praktilisem seinakate
Paljude uute ja põnevate materjalide kõrval on värv endiselt kõige mitmekülgsem ja praktilisem seinakate. “Värvi on lihtne ja odav parandada ning variatsioone on lõputult,” teab Jaanisoo. Ta toob võrdluseks spoonitud seinapaneelid, millelt on keeruline kahjustusi likvideerida. Sageli tuleb paneel välja vahetada ja sellise spetsiifilise töö maksumus on kõrgem, samuti on häid tegijaid vähem.
Elektrisüsteeme planeerides mõtle kaks sammu ette
Tihtipeale jagatakse üüripind mitme üürniku vahel, kuid voolu tarbimist on tarvis eraldi mõõta. Selleks, et ei tuleks elektrisüsteemi uuesti välja ehitada ja eraldi voolumõõtjaid lisada, tasub paar sammu ette mõelda ja igale võimalikule üüripinnale oma voolumõõtja paigaldada. “Selliselt pole probleemi ka siis, kui terve korrus samale rentnikule välja üüritakse – voolumõõtjate näidud saab hõlpsasti kokku arvuta,” leiab Jaanisoo.
Jaanisoo sõnul liigubki turg lihtsamate ja praktilisemate ehitiste suunas. “Tänapäeval muutub kõik kiirest ja möödas on ajad kui kontoriruume 10 aasta plaani silmas pidades sisustati. Ettevõtete vajadused muutuvad pidevalt, samuti soovivad paljud ajaga kaasaskäivad ettevõtted iga paari-kolme aasta tagant sisekujundust värskendada. See aga eeldab, et büroo- ja kaubanduspinnad on projekteeritud muutuvatele vajadustele vastama,” leiab Jaanisoo, kelle juhitud Reparo Ehitus on viimase kahe kümnendi jooksul arvukalt äripindu renoveerinud ja teab hästi tüüpilisi kitsaskohti, mida projekteerimise käigus lihtsa vaevaga ennetada annaks.
Ülo Jaanisoo, Reparo Ehituse juht
