Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas kodulaenu taotluste arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 95% ehk pea kaks korda, kuid Tallinnas ja Harjumaal oli see näitaja vaid 66%, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.
Mõnevõrra üllatuslikult oli just suuremates tõmbekeskustes kasvutempo aeglasem – Tallinnas ja Harjumaal 66%, Tartus ja Tartumaal 78% ning Pärnus ja Pärnumaal 50%, mis jääb teiste Eesti piirkondade keskmisele 161% suurusele kasvule selgelt alla. “Tõenäoliselt oli aasta tagasi üldine finantsiline ebakindlus suurem just neil, kes suurematest tõmbekeskustest kaugemal elavad, kuid tänaseks on tekkinud arvestatav stabiilsus ja taastumas on ka tehingujulgus,” selgitab Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter.
Teise põhjusena toob Pechter välja nii-öelda keskmise palgasaaja sissetuleku ja kinnisvara hinna suhte, mis tõmbekeskustest kaugemal on koduostjale soodsam. “Suuremate linnades kihutasid mõni aasta tagasi kinnisvara hinnad suurema kiirusega palkadel eest ära ja nii võtab seal ka ostujõu taastumine rohkem aega,” nendib Bigbanki juht.
Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul on laenutaotluste arv oluline, kuna see näitab inimeste valmisolekut konkreetsel perioodil kodu soetada. “Kuna reaalsete tehingute arvu kasv on taotluste arvu kasvust olnud aeglasem, siis võib eeldada, et lähikuudel tehinguaktiivsus kasvab, kuna paljude laenutaotlejate koduostu plaan on veel lõplikult ellu viimata,” räägib Pechter
Jonna Pechter toob kiiresti kasvanud koduostu huvi üheks lisapõhjuseks 1. aprillist kehtima hakanud Eesti Panga presidendi määruse, mis kehtestas laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäära arvutamise uue korra. Nii saab näiteks 1700 euro suuruse netosissetulekuga inimene senise 120 000 euro asemel laenu võtta kuni 141 000 eurot.
