Bonava „Õnneliku naabruskonna uuringu“ põhjal on 76 protsenti Eesti inimestest oma kodu osas rahulolevad. Rahvaloenduse andmetel elab 70% Eesti leibkondadest täna korterelamutes. Eestimaalaste eluaseme eelistused on vabariigi algusaastatega võrreldes väga palju muutunud. Kuidas need on varasemast erinevad ja mille järgi valitakse täna uut kodu, sellest räägib lähemalt Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.
Kaasaegne mugavus ning terviklik elukeskkond on mänginud suurt rolli, miks nii paljud meist elavad täna korterelamutes. Kuid sada aastat tagasi oli peamiseks elupaigaks eramu, mida tänapäevases mõistes võib pigem nimetada talumajaks. Statistikaameti andmetel ehitati kuni 50ndateni Eestis eramuid rohkem kui korterelamuid. Kusjuures, kõige enam just enne 1919. aastat.
„Sada aastat tagasi oli tüüpiliseks elupaigaks talukompleks, kus elati mitme põlvkonnaga koos,“ rääkis Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht ning tõdes, et kahjuks näitab statistika ka seda, et suur osa enne 1919. aastat ehitatud maju seisavad täna tühjana. „Peamiseks linna kolimise põhjuseks on aastakümneid olnud töö. Ka täna ostetakse ja valitakse kinnisvara piirkondadesse, kus on rohkem töökohti või loodud mugav transpordiühendus tööle jõudmiseks,“ ütles Laanoja.
Kortermajapiirkondade hüppelise kasvu taga oligi möödunud sajandi alguses suuresti just tööstuste ja tootmiste koondumine asulatesse. Korterelamute ehitamise kõrgaeg saabus 60ndatel, kui iga järgneva kümnendiga lisandus Statistikaameti andmetel 90-120 tuhat uut korterit. See muutus alles 90ndatel, mil korterite ehitus langes umbes 30 tuhande korterini aastas ja on enam-vähem samal tasemel püsinud tänaseni. Sestap elab tänaseni ligi kaks kolmandikku eestimaalastest just nõukogudeaegsetes ehitistes.
Tallinnasse kerkisid hoogsa ehitusbuumi ajal Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe piirkonnad, mis pakkusid varasemast enam mugavusi: keskkütet ja tsentraalset kanalisatsiooni. „Nii öelda magalarajoonid võivad küll esmapilgul tunduda kui lihtsalt ühed suured majade kogumid, kuid tegelikult on need piirkonnad ehitatud terviklikku elukeskkonda silmas pidades ning olid omal ajal väga moodsad ja uuenduslikud,“ selgitas Lauri Laanoja. „Mõeldud oli nii lasteaedade kui ka koolide paiknemisele ning ühistranspordiühendustele. Seega lisaks soojale kodule ja voolavale veel muutus perekondade jaoks oluliselt lihtsamaks ka igapäevane elukorraldus.“
Soov kolida linna või suurlinnade lähedusse on ka taasisesesvumisjärgsel perioodil endiselt väga suur. Statistikaameti numbrid näitavad näiteks, et viimase 10 aasta jooksul on kõigist valminud eluruumidest 88% ehitatud just Harju- või Tartumaale. Eriti märgiline on, et 52% nendest uutest eluruumidest on koduks lastega peredele.
„Uute elamuarenduste puhul pööratakse väga palju tähelepanu tervikliku elukeskkonna loomisele, sest lisaks korteri enda omadustele pööravad tänased koduostjad palju rohkem tähelepanu ka turvalisele ja mitmekülgsele naabruskonnale, kus on lastega mugav liikuda,“ jagas Laanoja Bonava kogemust.
Eestlaste jaoks on kodupiirkonna valiku puhul kõige olulisemaks selle turvalisus, puhtus ja ligipääsetavus, nagu selgus möödunud aastal Bonava poolt tellitud ja Norstati poolt läbi viidud „Õnnelike naabruskondade“ uuringust.
