Kui mõned aastakümned tagasi kasutati soklikorrust ainult panipaiga või mõne väikeäri jaoks, siis nüüdseks on kas täielikult või osaliselt maja soklis asuvast korterist saanud nišitoode, millele on olemas oma kindel ostuklientuur. Olgu põhjuseks siis soodsam hind või huvitav planeering ja sisekujundus.
Kõige rohkem on seda tüüpi kortereid pakkumisel vanades puitmajades Kalamajas, Pelgulinnas, Uues-Maailmas ja Kadriorus. Ka uued majad, kus soklikorruse korterid asuvad, paiknevad enamuses neis samades asumites.
Toon järgnevalt välja seitse punkti, mida peaks jälgima, kui plaanite osta korteri soklikorrusele.
1. Kellele kuulub sokkel?
Esmalt tasub uurida, kas tegemist on üldse korteriomandiga. Soklikortereid on kahte tüüpi. Esiteks korterid, mis asuvad läbi kahe korruse, ehk osaliselt soklis. Teine variant on aga selline, kus kogu korter asub soklis.
Esimese variandi puhul võib olla oht, et kunagi on tehtud sõbralikud maja-sisesed kokkulepped ja üks korteriomanik on saanud osa soklist endale ja selle välja ehitatud. Tuleb järele uurida, kas kogu pakutav pind on ka ametlikult korter või on selleks vaid esimese täiskorruse osa Palju on olnud juhtumeid, kus heal juhul on olemas kasutuskord/erikasutusõigus või muu leping ühistuga, hullemal juhul pole mingit kirjalikku tõestust sellisele kokkuleppele. Kui nii, siis see tähendab, et korteriomandit pole ning peab alustama tagantjärele seadustamise protsessi.
2. Elu- või äripind?
Eelmise punktiga haakub ka see küsimus. Uurige järele, kas tegu on eluruumi või äripinnaga. Näiteks osa täielikult soklis olevatest korteritest võivad senimaani olla registreeritud töökoja või kauplusena.
3. Kas kodulaenu saab?
Kui tegu on äripinnaga, peab arvestama, et kodulaenu pangast ei saa. Elamispinna puhul tasub tähele panna, et nõutav omafinantseering võib tavapärasest suurem olla. Probleeme tekitab ka puuduv või segane dokumentatsioon.
4. Kas on hinnaerinevusi?
Jah, on küll. Tallinnas võib erineda soklikorruse ruutmeetrihind esimesest korrusest isegi kuni 50%. Seega, kui ostate, ärge makske turuhinnast enam.
5. Kas soklis on ikka hea õhk?
Muidugi ei saa üle ega ümber sellest, et sokli puhul tuleb kontrollida sisekliimat. Möödas on ajad, mil selliseid elamispindu tunti niiskete ja hallitavate keldrikorteritena. Nüüdsed ehitusvõtted ja –normid tagavad, et soklikorruse korteris on valgust, õhku ja mugavusi.
Aga et olla selles kindel, tasub uurida, kuidas on lahendatud see, et niiskust ja rõskust ei tekiks. Kuidas toimib ventilatsioon ning mis moodi on põrandad ja seinad soojustatud. Kui kuskil on näha niiskust või hallitust, siis tuleb sellele koheselt tähelepanu juhtida.
6. Kas valgust ka on?
Väga palju räägitakse soklikorterite puhul valgusest. Sellega tuleb arvestada, et soklis asuvad korterid ei ole kindlasti mitte nii valgusküllased. Veel enam, kui soovite aknakatteid üleval hoida, leppige sellega, et tõenäoliselt võite näha mööduvate inimeste jalgu.
7. Kas ruumi on piisavalt?
Olenemata sellest kas korter asub täielikult või osaliselt soklis, kehtivad sellele ranged nõuded.
Vastavalt ehitusseadusele peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8 m²; laius (vastasseinte vaheline kaugus) vähemalt 2,4 m ja kõrgus vähemalt 2,5 m, ühe korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m.
Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab piisava loomuliku valguse.
Kokkuvõtteks – soklikorter võib olla väga hea investeering või ägeda sisekujundusega omanäoline ja soodsa hinnaga kodu.
Küsige endalt, kas valitud korter sobib teile või mitte. Kui vastus on jah, siis tehke endale selgeks, kas eelmainitud seitse punkti vastavad ootustele.
Artikli allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo
