Vana (maa)maja renoveerimine: mida silmas pidada?
Nagu ütleb MTÜ Vanaajamaja enda kodulehel, siis „enne, kui hakkad vana talu ümber ehitama, uuri-mõõda-mõtle järele ja kui omal jääb teadmisi ning oskusi väheks, küsi nõu meistritelt.“ Sestap uuris Kaanon Kinnisvara palkmajaehituse õpetajalt ja Vanaajamaja asutajaliikmelt Ragner Lõbult, milliseid põhimõtteid vana maja renoveerimise puhul järgida.
Kui populaarne vana (maa)maja renoveerimine ikkagi on ja kas soov enda vana maamaja renoveerida on eestlaste seas viimastel aastatel kasvanud?
Viimase aastaga on vana maamaja renoveerimine muutunud kindlasti tunduvalt populaarsemaks. Siin on kõigile teadaolev põhjus: tervishoiukriis on pannud inimesi rohkem linnast maale liikuma. Päris palju on neid, kes otsivad kohta, mõeldes, et kui praegune kriis edasi läheb või uus tuleb, et neil on siis olemas oma kodu ja kindlus.
Maakohad on hinda läinud, kaasa arvatud vanad talukohad. Kaks-kolm aastat tagasi oli tihti nii, et inimene, kes otsis vana talukohta, oli päris nõudlik. Ta soovis saada kohta, kus ei oleks vaja väga palju teha. Aga praegu on kasvav tendents, et ka suhteliselt palju remonti vajavad hooned leiavad uue omaniku. Igal juhul on vanade maakohtade ostmine ja talude taastamine tunduvalt hoogustunud.
Millise palvega teie poole kõige tihedamini pöördutakse?
Palju on just neid pöördumisi, kes tahavad endale vana talukohta osta, neid on kindlasti kõige rohkem. Nad tahavad lihtsalt teada, millises olukorras konkreetne talukoht on. Käime koos läbi, vaatame seisukorra üle, räägime läbi tööd, mis on vaja kindlasti ära teha.
Kuna inimesed on nüüd järjest rohkem kodus (reisile ei saa, aega on rohkem), siis käib ka kunagi ostetud vanade talukohtade agar taastamine. Ka nende osakaal on kõvasti tõusnud, kes soovivad oma vanast majast korda teha mingit konkreetset osa.
Mul on soov enda või silmapiiril olev vana maamaja renoveerida. Millest alustada?
Enne kui midagi osta või vaatama minna, peab enda jaoks selgeks mõtlema, kas ma vajan seda suvekohaks või aastaringseks elamiseks. Need on kaks päris erinevat asja.
Vanad maamajad on peaaegu kõik sellised, kus suvel saab päris hästi olla, aga tihtipeale ei ole need ehitatud tänapäeva standarditele vastavalt. Kui tahta aastaringset elamist, siis tuleb korralikult veenduda, milline on maja olukord (tegelikult tuleb seda mõistagi kogu aeg korralikult teha).
Hästi oluline on, millised on vundamendi, seinte ja katusekonstruktsiooni seisud. Need kolm aspekti on võtmetähtsusega, sest ülejäänud asjade ümbertegemine ja muutmine on lihtsam ning odavam. Näiteks, kui hoone on ehitatud täielikult mulla peale, siis suvemajaks võib selline maja küll sobida, aga aastaringseks elamiseks jääb selgelt liiga külmaks, maja vajab uue korralikult soojustatud vundamendi tegemist. Ja see on vana maja puhul päris suur töö.
Seinad: kui seal on natuke alumiste palkide või aknaaluse mädanenud kohti, siis iseenesest nende väljavahetamine ei ole kõige suurem töö ja kui neid on väga väheses ulatuses, siis võib-olla ei ole mõtet välja vahetadagi. Seda eriti suvemaja kontekstis.
Katus on ehk isegi kõige olulisem. Kui katus on ilusasti pidanud ja on näha, et kusagil suuri sissejookse ei ole, siis sageli on maja kõige kindlam osta just katuse järgi (samas, kui ülejäänud osa on mäda, siis ei ole katusest ka midagi kasu). Kui aga katus on läbi, siis on suur oht, et kusagil on juba pikemat aega olnud liigniiskus, mistõttu võivad palgid olla läinud mädanema ja mingid konstruktsioonid saanud tugevalt kahjustada.
Milliste tööde puhul ehitada ise, millistel puhkudel on soovitatav kaasata professionaal(id)?
Vundamendi ja seinte vahetuse puhul on professionaali kaasamine hädavajalik. Katusega saab ehk mees, kel käed küljes, hakkama (kui on lihtsalt katuse kattematerjali vahetus).
Eks alati saab kõike ise õppida ja kohti, kust õppida, on mitmeid. Näiteks Moostes teeme kursuseid kõigile, kes tahavad ise oma maja taastama hakata. Teemad on muu hulgas palgivahetus, vundamendi parandamise kursused, sõrestiku ehitamine, uste-akende-põranda taastamine jne. Üks võimalus ongi, et kui ressursse napib ja endal on palju aega, siis käia kursustel ja teha ise. Aga lõppkokkuvõttes on igal juhul kindlam kaasata professionaalid.
Asi, mida võib-olla vanade majade puhul väga oluliseks ei peeta ja tõesti, mõnikord ei olegi nii oluline, kui inimesel on endal hea ehituskogemus olemas, on vana maja taastamisprojekt. Seda tehes on ikkagi teada, mida täpselt tahetakse, mängitakse kõik vajadused, eriosad jm läbi. See on ülioluline. Kõige suurem viga, mida tihti tehakse, ongi see, et hakatakse suure hurraaga peale ja mingi hetk avastatakse ning mõeldakse, et kuidas ikkagi seda või toda teha.
Lisaks: kui sul ei ole projekti, on väga keeruline leida ehitajat ning võtta vettpidavaid hinnapakkumisi ja -kalkulatsioone. Siis tihtipeale ehitaja ütleb, et kuule, hakkame pihta ja vaatame, kuhu jõuame, millele võib järgneda mitmel puhul mõlemapoolne n-ö kätelaiutamine.
Kellelt projekt tellida?
Arhitektidest, kes teevad uusi maju, on päris paljud võimelised tegema ka vana maja taastamise projekti. Arhitekti osakaal on minu arvates väga oluline. Kui tahta head lõpptulemust, siis ma ei kujuta ettegi, et ilma arhitektita on võimalik head lõpptulemust saada – siis on see pigem juhus.
Millised on vanade (palk)majade juures kõige enimlevinumad hädad?
Väga suure tõenäosusega võib olla alumine palgiring kahjustusega. Vanade ehitiste puhul enamasti ei kasutatud palgi ega kivi vahel niiskus- ja isolatsioonimaterjali, mistõttu on kivist tulnud niiskus pannud palgid mädanema.
Aknaalused. Sageli ei ole kasutatud plekke, et vett aluspalgist eemale juhtida ning niiskus on sattunud aknaaluse ja palgi vahele ning need kohad võivad olla mädanema läinud.
Katuse läbijooks. Tihti on kusagilt hakanud katus läbi jooksma ning omanikule on tundunud, et see ei ole midagi väga erilist. Aga kui on pidev läbijooks, siis tekib liigniiske keskkond. Palgid ei kuiva ära ja samamoodi tekivad mädanikukolded. Enamasti päädib olukord sellega, et kusagilt hakkavad sarikad välja vajuma või laetalad lähevad ühenduskohtadest katki. Või on ka variant, et elekter on toodud sisse läbi katuse, aga ei ole seda tehtud korralikult. Ja siis on läbitoomise kohapealt hakanud vesi samamoodi sisse tulema ja niimoodi palgid ära kahjustanud.
Katuse võimalikku läbijooksu on omanikul endal lihtne vaadata. Näiteks võib pärast suurt ja kõva vihma käia pööningul ning uurida, kas mingi koht jookseb läbi. Tavaliselt tekib sinna loik ja isegi kui see ära kuivab, on loik ikkagi teise värviga.
Millised renoveerimisega seotud trendid on eestlaste hulgas praegu levimas?
Trendidest on minu arvates paslik rääkida siis, kui on uute majade ehitamine. Vana maamaja on enamasti andnud raamid ette.
Ega neid inimesi ülemäära palju pole, kes viitsivad tegeleda vana maamajaga, sest väga palju on ikkagi neid, kes taastamise asemel lammutavad vana maja ära ja teevad pea nullist uue. Üks võimalus ongi teha vana järgi uus maja, kasutada samasid materjale ja muuta lihtsalt trendidega kaasaskäivamaks, kaasaegsemaks ja seeläbi mugavamaks. Mida trendide osas veel mõelda ja järgida saab, on erinevad siselahenduste teemad.
Aga jah, pigem on vanade maamajade taastajad inimesed, kes leiutavad väga palju ise, kasutavad palju originaalseid lahendusi. Ma ei tea, kas see on kahjuks või õnneks, aga mulle ausalt öeldes meeldib, et vanade maamajade korda tegijad on tihti heas mõttes kiiksuga inimesed. Need taastatud majad, mida ma olen näinud, on pea kõik väikese kiiksu või selge tegija käekirjaga. Enamasti juhivad seda tüüpi inimesed ise ehitust, võttes tööd erinevatest kohtadest ja tehes mitmeid asju ise. Just niimoodi sünnivadki kõige huvitavamad lõpptulemused.
Mille arvelt on võimalik kulusid kokku hoida, mille puhul aga ei peaks seda kindlasti tegema?
Nii on päris keeruline öelda. Mul aga on tunne, et konstruktsioonide kordategemisel ei anna väga kokku hoida, need tuleb korralikult ära teha. Kulusid annab optimeerida pigem erinevate siselahenduste puhul.
Oluline on kindlasti vundamendi soojustamine, aga kui on korralikud palkseinad ja niikuinii on plaan ka vooder peale panna, siis ma julgen soovitada, et võib-olla ei ole mõtet hakata palkseina meeletult soojustama. Palkseina puhul on ülioluline saada kinni tuul. Kindlasti tuleb palkseina peal kasutada tuuletõkkeplaati ja soovitatavalt kõige paksemat. Kui on korralikud palkseinad olemas, annab see juba päris hea efekti.
Pigem on jah sisetööde puhul palju võimalusi, kust annab kokku hoida ja samuti nii, et teatud tööd tehakse ise: puhastus- ja lammutustööd, prahi vedamised jmt.
Sellist nippi aga ei ole, et saaks renoveerida algselt arvutatust poole odavamalt.
Üldiseid soovitusi ning reegleid renoveerimisega seotud valikute kohapealt
1) Vaadata tervikpilti. Ei ole mõtet kohe kuvalda või saega peale lennata, vaid mõelda terve maja taastamine läbi ja seda mitte ühe või kahe osa kaupa, vaid tervikuna. Kuidas teen vundamendi korda? Mida teeme seinte, lae ja põrandaga? Kas uksed-aknad taastame või võtame uhiuued? Milline küttesüsteem valida? Ja nii edasi, teemasid on palju.
Nagu eespool öeldud, on soovitus võtta arhitekt või teadmiste-oskuste olemasolul teha see töö kirjapandult ja läbimõeldult ise ning seejärel ammendavat visiooni ehitajale näidata.
2) Kindlasti hakata pihta konstruktsioonidest: vundament, seinad, katus. Kui need saavad korda, on aega teha tasapisi ülejäänud asju.
3) Kõik tegevused ja tööd loogilises järjekorras. Ei ole mõtet hakata kohe katust parandama, kui on veel teha üksjagu palgivahetustöid. Mingis mõttes on mõistlik palgivahetus ära teha ja siis kohe, pärast nende tööde lõppu hakata katusega tegelema. Samas olukordi on erinevaid. Kui palgivahetustöid on näiteks vähe, siis muidugi võib katusetöid ka päri alustada.
Mõistagi aga ei ole mõtet hakata näiteks siseviimistlust tegema, kui on teada, et läheb palgivahetustööks. Või ei ole mõtet hakata põrandat värvima, kui on teada, et ühel hetkel on mõistlik see välja vahetada.
4) Kui võtate kellegi tööle, siis tehke selgeks, kas ta on varem midagi selles vallas teinud. On päris mitmeid näiteid, kus võetakse tööle inimene ja hiljem selgub, et ta hakkab kohapeal esimest korda n-ö „leiutama“. Kui võtate tööle kas palgivahetaja, pottsepa või kelle iganes, siis mõistlik on uurida tema portfooliot ja võimalusel käia tema tehtud töid vaatamas. Kui tegu on mõistliku inimesega, siis ta ise ütleb, kellelt või kust tema töö osas tagasisidet küsida-uurida.
5) Igal juhul tasub ka ise uurida, käia kursustel jms. Sa ei õpi seeläbi (kõike) ehk ise tegema, aga saad vähemalt (enam-vähem) aru, et kui keegi tuleb tegema, siis kuidas X asja õigesti teha. Ise palju eeltööga vaeva nähes ja end teemaga kurssi viies on lõpptulemus kindlasti parem, kui seda mitte tehes.
Allikas:
Kaanon Kinnisvara
MTÜ Vanaajamaja on meeleldi nõus Sind sel teemal konsulteerima!
Vaata ja uuri lähemalt: https://vanaajamaja.ee/
