Läbi aegade on jaanipäev olnud meie rahva poolt palavalt armastatud püha. See on päev, mil ametlikult suvi pärale jõuab ja mida oodates oma peas tihti lootusi hellitame – oleks hea, kui tänavu aasta ilm hea oleks. Läbi aastate oleme tundnud erinevat jaani-ilma alustades lõõmavast päikesest ja lõpetades ohtra vihmasaju ja pea nullilähedaste soojakraadidega. Sellel aastal lubatakse taas mõnusat sooja iidse-kevadpüha ilma ja sellele lootusele tuginedes aitame meenutada neid tõelisi jaanipäeva traditsioone!
Jaanituli on vist üks tuntuim traditsioon sellel pühal. Jaanituld leiab pea igas külas ja rohkelt eraaedadeski. Mõnes piirkonnas on komme üle lõkke hüpata, kuid rohkem levinud on lihtsam tants ja trall ümber lõkkekoha ühes pillimeeste lõbusa muusikaga.
Jaaniöö on pikk. Juba vanast ajast on komme, et sellel ööl magama ei minda!
Ka mängudel on jaanipidudel suur roll. Nendest enimlevinud on köievedu, erinevad jõukatsumused, kotijooksud ja kummikuviskamised.
Armas komme on sõnajalaõie otsimine. Seda tuleb otsida metsast üksinda ja vanaaja uskumuse järgi saadab leidjat suur rikkus, andekus ja salajaste keelte mõistmine! Küll aga on seda kommet nüüdseks kaasajastatud ja õit armastatakse otsima minna kahekesi – armsaima käevangus.
Väga muinasjutuline on ka komme, kus pimedas üksi üheksat õit korjama minnakse. Kõik lilleõied peavad olema erinevad ja korjatud kimp peab une eel padja alla rändama. Nüüd on tõenäoline, et näed unes tulevast kaaslast!
Ja pea meeles! Kui oled ööläbi üleval olnud, mine jaanikaste jahile! Vanad Eestlased uskusid nimelt, et sellel on tervendav mõju ja just selle sees tasub pisut püherdada, et terve ning haigustevaba püsida. Pöidlad pihku, et ei sajaks!
Pöidlad pihku, et ei sajaks!
PS: enne, kui asud jaanituld tegema, tutvu lõkketegemise ABC-ga siit >>
