Ligi kolmandik Eesti elanikest plaanib tänavu jõuludel kulutada kingitustele 100-200 eurot ning üle poolte elanikest tunneb pühadeperioodil rahalist survet, selgus Swedbanki tellitud uuringust.
Swedbanki tellitud ja uuringufirma Norstati poolt läbiviidud uuringust selgus, et 12% Eesti elanikest plaanib jõuludel kingitustele kulutada vähem kui 50 eurot, 19% on arvestanud 50-100 eurose eelarvega, 29% elanikest 100-200 eurose kuluga ning 21% arvab, et neil kulub jõulukinkidele enam kui 200 eurot. Üldse ei plaani raha kulutada 5% vastanutest.
“Ootuspäraselt plaanivad kinkidele kõige rohkem kulutada neljakümnendates eluaastates inimesed, kelle leibkonnas on üle nelja liikme, sest jõuluvanast tunnevad ju suurimat rõõmu lapsed. Samuti suureneb kingitustele kuluv summa koos netosissetuleku kasvuga. Näiteks kui alla 550-eurose netosissetulekuga inimesed plaanivad kinkidele kulutada enamasti vähem kui 50 eurot, siis üle 1500 eurose sissetulekuga inimesed kulutavad kinkidele kõige sagedamini 100-200 eurot,” ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Kingitusi tehakse Eestis palju – üle kolmandiku vastanutest teeb kingitusi enam kui viiele inimesele, 17% teeb kingitusi täpselt viiele lähedasele ning 14% elanikest täidab kuusealuse kahele või kolmele inimesele. “Piirkonniti võib öelda, et kõige rohkem teevad kinke Jõgeva, Järvamaa ja Saaremaa jõuluvanad,” ütles Ulla. Seejuures teeb 30% elanikest kingitusi ka kolleegidele ja koostööpartneritele ning 70% teeb kinke vaid pereringis.
22% elanikest kasutab ostudeks eelnevalt kogutud raha ning 69% ostab jõulukingid olemasoleva pangakonto jäägi eest. Krediitkaarti plaanib kasutada 4% vastanutest ning kinkide soetamiseks laenab raha 1% vastanutest. 3% ei kuluta üldse ning valmistab kingitused ise.
Kingituste tegemisel tajub rahalist survet üle poolte ehk 53% elanikest, kõige rohkem 40-49-aastased aastased ning väiksema sissetulekuga inimesed. “Lausa 83% alla 350 eurose sissetulekuga vastanutest ning 75% inimestest, kelle netosissetulek jääb 350-550 eurot vahele, tunnevad pühadeperioodil rahalist survet. Samuti tunnevad keskmisest suuremat survet need, kelle peres on viis või enam liiget,” lisas Ulla.
Samas kui küsida inimestelt, mida nad ise sooviksid jõuludeks, siis vastas 42%, et kingitus ei olegi neile oluline, vaid tähtsam on tähelepanu ja hoolitsus ning 43% elanikest väärtustab lihtsalt perega aja veetmist. Pooled elanikest ütlesid, et kink võiks olla midagi praktilist, 39% eelistaksid üllatust või elamust ning 9% vastanutest ei soovi üldse kinke saada. “Võiksime kõik uuringust veidi õppust võtta ning panustada tänavu jõuludel rohkem oma aja ja hoolitsusega, selle asemel, et suure tuhinaga kingikotti täita. Hoides meeles, et pühadeperioodi suurim kink on koosveedetud aeg, saame vähendada ka ostlemisega kaasnevat rahalist survet,” ütles Ulla.
