Uuring: järjest rohkem inimesi plaanib pensioniraha kinnisvarasse investeerida
Uuringufirma Norstat viis aprillis läbi küsitluse, mille kohaselt plaanib 23 protsenti inimestest raha teisest pensionisambast välja võtta. Võrreldes jaanuariga on kasvanud nende inimeste osakaal, kes plaanivad pensioniraha eest kinnisvara või mõne suurema asja osta.
Norstati juhi Evelin Pae sõnul plaanib aprilli seisuga pensionisamba raha välja võtta 23 protsenti inimestest, mis on kolm protsendipunkti rohkem kui jaanuaris. „Väljavõtjate osakaal on suurenenud kõige rohkem meeste ja keskealiste, 30 – 49-aastaste inimeste hulgas. Naiste ja nooremate ehk alla 30-aastaste hulgas on pensionisambaga jätkamise populaarsus kasvanud,“ ütles Pae.
Võrreldes Norstati jaanuaris läbiviidud uuringuga on muutunud ka inimeste eelistused, mida rahaga teha. Kui jaanuaris plaanis raha väljavõtjatest 17 protsenti paigutada see kinnisvarasse, siis aprillis oli neid juba 22 protsenti. Hüppeliselt kasvas kinnisvarahuviliste arv 30–39-aastaste inimeste seas, kellest jaanuaris plaanis kinnisvara soetada 27 ja aprillis juba 39 protsenti.
Kinnisvarakuulutuste portaali Kinnisvara24 tegevjuhi Katrin Aroni sõnul on uuringu tulemused korrelatsioonis kuulutuste vaatamise statistikaga. „Kinnisvara vastu on praegu ülisuur huvi ning näiteks eelmise aasta sama ajaga võrreldes on päringute arv praegu 41 protsenti kõrgem. Kuulutuste vaatamine ja päringute tegemine läks üles eelmise aasta kolmandast kvartalist ja on sellest ajast pidevalt tõusnud, saavutades selle aasta esimeses kvartalis rekordtaseme. Nõudlus kasvab tõenäoliselt sügiseks veelgi, kuid tuleb arvestada, et mitte kõik inimesed, kes plaanivad pensioniraha eest kinnisvara osta, ei saa pangast laenu ning seetõttu pole reaalne mõju nii suur,“ ütles Aron.
Nendest inimestest, kes pensionisambast lahkuvad, plaanib raha ise edasi investeerida veerand, mis on kaks protsendipunkti rohkem kui jaanuaris. Investeerimishuvi kasvas aasta algusega võrreldes kõige rohkem keskealiste seas. 30–39-aastastest plaanib raha edasi investeerida 37 protsenti, mis on jaanuariga võrreldes kaheksa protsendipunkti enam ning 40–49 vanusegrupis kasvas selline huvi 25lt protsendilt 32le.
Mõne suurema ostu, näiteks auto või elektroonika soetamist plaanis jaanuaris 13, aga aprillis juba 18 protsenti raha väljavõtjatest. Selles valdkonnas on kõige suurema hüppe teinud vanemate ehk 60 – 74-aastaste inimeste eelistused, kellest plaanis mõne suurema ostu teha jaanuaris vaid viis, aga aprilli seisuga juba 24 protsenti. „Raha väljavõtmise tähtaja lähenedes muutuvad inimeste soovid konkreetsemaks,“ kommenteeris Evelin Pae.
Norstat viis küsitluse tänavu aprillis läbi 1000 elaniku seas üle Eesti.
Norstat on Euroopa juhtiv andmekogumisettevõte, mis teostab andmekogumist kõigi meetodite lõikes alates veebiküsitlusest lõpetades telefoni- ning näost-näkku intervjuudega. Norstat tegutseb 12 riigis üle Euroopa.
Allikas: Nordstat
