Mõnikord paneb elu meid olukorda, kus pole võimalik või mõttekas tervet korterit üürida ja tuleb rentida tuba ühiskorteris. Nagu arvata võite, võib sealne elu ja seltskond üsnagi värvikas olla. Ühiskorterite pikaaegne elanik Kati jagas meiega oma kogemusi ja soovitusi. Kati nimi ei ole päriselt Kati, sest muidu võib juhtuda, et tal tekib probleeme. Ja seda me küll ei soovi.
Niisiis.
Otsitakse üürnikku (loe: koristajat)
Kord luges Kati kuulutust, et noobli maja katusekorteri kahte vabasse tuppa otsitakse üüriliseks naisterahvaid. Veidi nagu oli kahtlane, miks just naisi otsitakse, aga maja oli kena ja Kati otsustas koos sõbrannaga uude koju sisse kolida. Varsti selgus, miks peremees just naisi eelistas. Härra nimelt otsis endale koristajaid, sest talle meeldis väga puhas tuba, aga koristamine üldse ei meeldinud. „Noh, tüdrukud,“ võis aeg-ajalt härralt kuulda, „peaksime siin vist veidi koristama.“ Koristamine tähendas muidugi seda, et meesterahvas ei liigutanud ise lillegi. Kati on puhas inimene, aga koristab ikka siis, kui ise tahab, mitte siis, kui naaber ütleb.
Ka pesu oli majaperemehel vaja pesta, aga sellest pidid üürnikuneiud vihjete abil ise aru saama. Kahel nädalavahetusel järjest juhtus selline lugu, et peremees läks ära ja jättis pesu masinasse pesema. Kati pani kahel reedel tema aluspesu ja muu riidekraami kuivama, aga kui kolmandal nädalal sama jama oli, jättis masinasse. Mingu metsa!
Härral oli teises Eesti otsas naine ja Tallinnas armuke. Katile anti mõista, et ta armukese-nädalavahetuseks kodust ära läheks, aga ta otsustas neid tobedaid vihjeid ignoreerida. See oli ju tema kodu, mille eest ta üüri maksis! Armukest Kati kohalolu muidugi häiris, aga mis parata.
Majaperemehel oli räige suuvärk ning räpasevõitu huumorisoon ja Kati sõbranna ei pidanud sellises keskkonnas vastu rohkem kui kaks kuud. Härra raamatusoovituse, milleks oli kuulsa pornostaari Ron Jeremy elulugu, jättis ta ka sinnapaika.
Korteriperemehel oli aga muide üks kena reegel, mille Kati endaga hiljem kaasa võttis: toidupakendid ei käi laua peal. Piim olgu kannus ja või toosis! Kiidame heaks.
Korterikaaslased võiks olla sarnased tüübid
Praegu elab Kati Kadriorus ühes vanas puumajas, mille omanikud ilmselgelt ootavad, et see kokku kukuks, sest maja on muinsuskaitse all ja renoveerimine läheks selle tõttu ilmatuma palju maksma. Omanikeks on kaks venda, kes mängivad head ja halba politseinikku: üks toob korra aastas puuvilju ja šampanjat, teine käib kurjustamas.
Veelgi huvitavam seltskond on aga korterinaabrid, kellega Kati on aastate jooksul kokku puutunud. Igaühel on oma kiiksud ja aja jooksul kujunenud harjumused, millega tuleb teistel kohaneda. Meil kõigil on, eks ole ju. Okei, tegelikult on mõnel ikka täiesti oma loogika ja arusaamad, millega ei oskagi midagi peale hakata. Kas te kujutate näiteks ette, et peaksite naabri uksele koputama, et kuule, sul kukkus kartulisalat köögis põrandale, kas sa palun koristaksid selle ära?
Või see, et mõned inimesed ei pane köögikapiuksi kinni. Lihtsalt ei pane ja kõik, ja kui Kati sellele tähelepanu pööras, siis arvati, et tegemist on tema kapriisiga. No mis mõttes!?
Üks korterinaaber oli selline, kes ei teinud aasta jooksul endale kordagi süüa ja elas ainult kohvist ja arvutimängudest. Tolmuimeja tööpõhimõttest tal ka ilmselgelt aimu polnud ja ta polnud nõus proovimagi, ehkki Kati proovis temas paar korda selle vastu huvi tekitada. Ei midagi.
Vahepeal oli Katil korterikaaslane, keda huvitas aga vastupidi ainult koristamine ja kass. Ja kui kass jäi depressiooni, hakkas naaber kassipäevikut pidama. Äärepealt oleks ise ka depressiooni jäänud…
Teinekord juhtub ühiskorteris seda, et teiste toit süüakse ära. Muidu on reegel selline, et igaühel on kapis oma riiul. Katil oli aga naaber, kes täitis oma riiuli Tai kiirnuudlitega. Kati ise selliseid asju poest ei osta, sest muidu ta muud ei söökski, kuid nüüd peab ta kogu aeg naabri kiirnuudlitega võitlema ja eirama nende võrgutavaid hüüdeid: „Kati, Kati, söö meid!“ Aga kes suudaks Tai kiirnuudleid kogu aeg ignoreerida ja sellepärast peab Kati tihtipeale poest kiirnuudleid ostma, sest nõrkushetkedel naabri riiulist võetud pakid vajavad ju asendamist. Nii et ühiskorteris võib olla ootamatult raske oma toitumisharjumustest kinni pidada.
Soovitused
- Pange paika reeglid, millele kõik elanikud peavad alluma.
- Seletage lahti, mida koristamine täpselt tähendab.
- Kui uus naaber tuleb otse ema-isa juurest, siis tuleb välja selgitada, kas ta ikka mõistab, et koristamiseks ei ole vastavat äppi, mis tolmu kokku pühib ja prügi välja viib?
- Elanikud võiksid olla võimalikult sarnased tüübid.
- Ühiskorteris peaks valitsema demokraatia. Ükski teine režiim head ei tõota.
Kokkuvõtteks ütleb Kati, et ühiskorteris elamine on suurepärane enesearengu projekt. Üsna pea mõistad, et teised ei hakka iialgi mõtlema nagu sina ja passiivagressiivne mossitamine ei vii kuhugi. Tuleb sõbralikult ja ausalt kõik teemad ära rääkida, siis on kõigil mõnus elu.
Vaata meie üüripakkumisi siit.
