Portaali Kinnisvara24 statistika järgi on korterite keskmine üürihind üle Eesti tõusnud eelmise aastaga võrreldes ligikaudu viiendiku võrra. Suurimat muutust on näha Tallinnas ja Tartus, kus koduotsijad peavad arvestama kuni poole kallimate hindadega.
Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on üürituru kõige aktiivsem periood igal aastal juulis ja augustis – siis tullakse maakodudest tagasi linna ja kortereid otsivad ka uut õppeaastat alustavad üliõpilased. „Kui möödunud aastal üüriti keskmine korter 499 euro eest, siis täna tuleb üürikorteri puhul arvestada keskmiselt 604 euroga.“
Korterite hinnatõus on seotud üleüldise hinnatõusu ja 23-protsendilise inflatsiooniga, aga piirkonniti on muutus üürihinnas erinev ja see tuleneb nõudlusest. „Kõige suuremat konkurentsi ja hinnatõusu on näha Tallinnas ja Tartus, kus asuvad suuremad ülikoolid. Seal asuvate üürikorterite vastu on ka investorite nõudlus kõrgeim,“ selgitas Uibomäe. „Lisaks investeerijatele ja tudengitele on sel aastal ajutist kodu otsimas ka sõjapõgenikud, mistõttu on üüriturg soodsamate pakkumiste osas eriti tiheda konkurentsiga.“
Kinnisvara24 portaali kliendid on tänavu eelistanud suuremaid kortereid ja kuigi keskmine kuu üürihind on kasvanud viiendiku, siis ruutmeetri kohta jääb keskmine hinnatõus alla kümne protsendi. Eelmise aasta juulis oli Kinnisvara24 portaalis 1293 üüripakkumist, mille keskmine suurus oli 49,2 m2 ning üürikorteri eest küsiti keskmiselt 499 eurot kuus. Tänavu juulis oli portaalis kokku 1318 üüripakkumist, mille keskmine suurus oli 52,8 m2 ja pakkumiste keskmine üürihind on 604 eurot kuus.
Tallinnas oli 2021. aasta juulis üüripakkumiste keskmiseks hinnaks 614 eurot. Täna tuleb pealinna üürikorterit otsides arvestada aga neljandiku võrra kõrgema hinnaga ehk 768 euroga.
Kõige suuremat hinnatõusu on näha ülikoolilinnas Tartus, kus üürihinnad on eelmise aastaga võrreldes poole võrra kallimad. 2021. aasta juulis oli Tartu üürikorteri keskmine hind 306 eurot, tänavu juulis aga juba 479 eurot.
Uibomäe sõnul ei tasu siiski lasta üürihinnal ennast ära ehmatada, vaid tuleb süveneda ka lisanduvatesse kuludesse. „Lisaks üleüldisele hinnatõusule on turul suurenenud ka uusarenduste osakaal, millel on küll kõrgem üürihind, kuid madalamate kommunaalkulude tõttu jäävad igakuised väljaminekud vanemate korteritega samaks,“ selgitas ta.
Kuigi Kinnisvara24 portaalis on üüripakkumiste arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud, on kogu turul näha üürikorterite defitsiiti. „Kuulutuste arvu kasv näitab siinkohal eelkõige portaali kasvamist ja kinnitab, et aina rohkem maaklereid ja eraisikuid kasutab portaali esimese kanalina,“ lisas Uibomäe.
Portaalis on näha ka trend, et madalamate hindadega kinnisvara müügikuulutused kaovad kiirelt ning samad objektid ilmuvad mõne aja möödudes jälle kallima hinnaga müügile või väljaüürimiseks tagasi. „Vabanenud penisonirahade ja inflatsiooni hirmu taustal otsitakse pidevalt uusi võimalusi investeerimiseks ja passiivse sissetuleku teenimiseks, mistõttu hoiab pakkumistel erakordselt teravat pilku tavapärasest rohkem silmapaare ja koduotsijate seas käib tihe rebimine,“ lisas Uibomäe.
„Kuna kallimad korterid pole paljude jaoks taskukohased ja suurt nõudlust soodsamate pakkumiste osas oli näha juba kevadel, siis lõime ka eraldi Facebooki grupi, kuhu koondatakse ainult sellised üüripakkumised, mis jäävad alla 500 euro ja lisaks saavad üürikorterite otsijad sinna oma soove kirjutada,“ lisas Uibomäe. „Grupp on kiirelt hoo sisse saanud ja täna kasutab seda juba üle 1200 inimese.“
