Tihtipeale eeldatakse, et korterit üürides tuleb tasuda kõik korteriga seonduvad kõrvalkulud. Üheks põhjuseks on aktiivne üüriturg ja hirm oma õigusi taga ajades üürikorterist ilma jääda. Kas peaks siis pigem vaikides maksma või seisma oma õiguste eest? Seda teemat on palju kordi internetiavarustes arutletud, aga kordamine on tarkuse ema.
Üürnikud ei peaks silma kinni pigistama ja maksma kulude eest, mis ei ole nende kohustus tasuda. Arvestades, et remondifond või laenumakse on üldjuhul päris suure osakaaluga kommunaalarvest, siis aasta peale koguneb nii päris kopsakas summa. Tihtipeale pigistatakse silm ikkagi kinni, sest üüriturg on väga aktiivne ja kehtib reegel kes ees, see mees. Siiski oleks sellisel juhul mõistlikum laiendada oma otsingute piire, sest esmapilgul odav üürihind võib kujuneda erinevate maksude ja lisakuludega koos kallimaks kui kallima alghinnaga üürikorter, millele lisatasusid ei rakendu.
Vaadates, kui kiiresti üürikodud turult kaovad, siis ei võeta ette väitlemist korteri omanikuga remondifondi või laenumaksete osas. Seda sellepärast, et praegusel turul on tahtjaid rohkem, kui kortereid ja kui üürnik ei ole nõus maksma seda osa kommunaalarvest, siis turul leidub kohe järgmine inimene, kes on nõus selle osa kinni maksma. Inimesed ju ei soovi oma võimalust käest lasta, kui on leitud just selline kodu, kus tahaks mõned aastad veeta.
Üürnik on kohustatud maksma kõrvalkulusid. Kõrvalkulude hulka kuuluvad kulud, mis on seotud otseselt kinnisvara kasutamisega (tasu vee, kütte või elektri kasutamise eest). Kõik kulud, millel ei ole otsest seost kinnisvara kasutamisega, ei ole kõrvalkulud ja nende hüvitamist ei tohi üürnikult nõuda. Nendeks on näiteks korteri remondifond või laenu osamaksete tasumine ja seda sellepärast, et need ei ole otseselt seotud kinnisvara kasutamisega, vaid on suunatud omaniku vara säilitamisele ja väärtuse suurendamisele.
Alati on võimalik kirjalikult kokku leppida teisiti, aga isegi siis on see kokkulepe tühine, sest see on seaduse silmis üürniku kahjuks kõrvalekalduv ja seoses sellega tühine (võlaõigusseaduse § 275). Kuigi Tallinna üürikomisjon on teinud ka teistsuguseid otsuseid seoses üürivaidlustega. On olnud olukord, kus üürikomisjon on leidnud, et kuna üürnik ei ole teinud selgeks kohustuse maksmise vajadust, aga on aastate jooksul seda tasunud, siis remondifondi maksete tagasinõudmine võib kahju teha hoopis üürileandjale ja jättis seetõttu nõude rahuldamata. Seega on oluline teha kohe alguses selgeks, mille eest ollakse nõus maksma ja mille eest mitte.
Veel võib siia teema alla liigitada korterite “mustalt” välja üürimise. Korterite väljaüürimisest saadud tulu deklareerimine ja selle pealt tulumaksu maksmine on füüsilise isiku puhul Eestis üürileandja kohustus. Siiski kiputakse seda maksulisa üürihinnale juurde lisama, seepärast on väga oluline, et üürilevõtja uuriks enne lepingu sõlmimist, kas omanik maksab korteri eest makse või mitte ja kas see on juba üürihinna sisse arvestatud. Paljud üürileandjad soovivad üüriraha sularahas või saadetuna pakiautomaadi kaudu, seda enam on põhjust see välja selgitada.
Maksude maksime ei ole meelt mööda mitte kellelegi. Pigem on see igaühe südametunnistuse küsimus ja ühiskonna käitumisnorme arvestades oleks õiglane need ära maksta. Maksmata jätmisel on omad riskid ja üheks riskiks on vahele jäämine. Sellisel juhul tuleb tasuda tagant järgi maksmata jäänud tulumaks, millele lisanduvad trahv ja viivised. Seega, on alati oht, et üürnik võib probleemide korral maksude mitte tasumist üürileandja vastu ära kasutada.
Üüriturgu on raske kontrollida. Mõeldakse välja erinevaid viise, kuidas ei peaks makse maksma. Kehtima hakkas ka uus maksusoodustus üüriturule 2016. aastast, mille raames tuleb maksta 20% asemel 16 % tulumaksu.
Lõppkokkuvõttes jääb see igaühe enda otsustada, kas seista enda õiguste eest või tuleks aktiivse üürituru vooluga kaasa minna. Kõige tähtsam on ikkagi see, et kõik üürnikud ja üürileandjad oleksid õnnelikud, protsess kulgeks mõlema jaoks meeldivalt ja iga pesa leiaks endasse soojuse toredate inimeste näol.
Tutvu üürikorteritega SIIT
Artikli allikas: Arco Vara
