Baltimaade suurima puidu jaemüüja Puumarketi Tartu osakonna juhataja Mari-Liis Mihkelsoni kinnitusel üritavad eestlased oma kodudega järjest enam eristuda ning klassikaliste heledate toonide kõrval kasutatakse märksa julgemalt värve – eriti moes on rohelised ja sinised toonid.
Mari-Liis Mihkelsoni sõnul on eestlastel ajalooliselt pigem konservatiivne maitse, kuid nüüd on hakatud järjest enam julgeid lahendusi kasutama. „Siiani on eristuda julgenud vähesed ja on üritatud pigem naabriga sarnast kodu luua, aga nüüd on järjest enam vastupidi ja see on suur muutus,“ ütles Mihkelson.
„Paljud trendid jõuavad Eestisse Põhjamaadest. Ka praegu on endiselt moes klassikaline vahatatud või peitsitud valge ja hall laud. Toonitakse kergelt – nii, et ilus puidumuster ja säsi näha jääks. Samuti on moes naturaalsed ja keskkonnasõbralikud toonid ning materjalid. Näiteks kasutatakse elu- ja magamistubades palju puidust ribisid, mis annavad soojust ja vähendavad helikaja,“ rääkis Mihkelson.
„Järjest rohkem on hakatud kasutama aga julgeid värve – eriti moes on rohelised ja sinised toonid. Siniseks värvitud laudmaterjal ongi praegu üks populaarsemaid. Endiselt on aktsentvärvina moes must, eriti saunades,“ lisas Mihkelson.
Puumarketi osakonnajuhi sõnul kollakat männist voodrilauda viimistluses suurt enam ei kasutata. „Pigem eelistatakse kuuske ja tahetakse puhast tulemust – kandilise ja sileda profiiliga lauda. Seda ka terrasside ehituses – rihveldatud lauda on jäänud vähemaks ja selle asemel eelistatakse siledat profiili, mis õige töötlusega pole ka libe ega aja pindasid,“ ütles Mihkelson.
„Vastupidiselt väga viimistletud ja siledale välisilmele levib ka vastupidine ja rustikaalne trend – näiteks oksakohtadega laudmaterjali kasutamine. Aastaid peeti oksakohti kehvema kvaliteedi näitajaks ja seda üritati nähtavates kohtades vältida, aga nüüd on tehnoloogiad arenenud ja vaigupesad võetakse saetööstuses välja. Kes ostab oksaga lauda, teeb seda täiesti teadlikult, sest see annab mustrile isikupära juurde. Selline laud võibki olla hinna poolest madalamast sordist, aga väärindades ja töödeldes annab efektse tulemuse,“ lisas Mari-Liis Mihkelson.
