Eestis leidub palju tühjalt seisvat kinnisvara. Isegi praegu, kus müümiseks on hea aeg. Põhjusi selleks on palju ja erinevaid. On neid, kes tahab hoida oma pensionisammast või leiab, et kunagi investeeritud raha ei tule veel kasumiga tagasi. Samuti oodatakse buumi tagasitulekut või ei saada müügis sugulastega kokkuleppele jne. Teravam on teema piirkondades, kus ei ole tööd ja inimesi. Pole kedagi, kes kinnisvara kasutaks, ega raha, et olemasolevat hoida.
Tühjasid maju, kinnistuid ja kortereid leidub ka linnades, kus kinnisvara realiseerimine peaks olema lihtsam. Miks siis ikkagi vaatab linnapildis vastu räämas ja lagunenud maja või tühi krunt? Tavaliselt on põhjus ikka rahas- kinnistu asub mõnes piirangutega piirkonnas, kus ehitamine/rekonstrueerimine on liiga kallis ja ei tasu ära või küsitakse liiga kõrget hinda just tänu asukohale. Omanikud peaksid tõdema, et kinnisvara ei ole kindlasti vein, mis aastatega paremaks läheb. Kinnisvarasse tuleb pidevalt investeerida, et ta oleks korras ja kaasaegne või siis vähemalt pidurdaks lagunemist ja säilitaks väärtust.
Hoonetel on oma elukaar. See algab ehitise planeerimisega ja lõpeb selle lammutamisega. Hoone elukaar on täis erinevaid etappe ja selleks, et see võimalikult pikaks venitada tuleks hoonele iga 25 aasta tagant teha kapitaalremont. Muidugi tänapäevasemad materjalid aitavad hooldusvälpasid kohati pikemaks saada – näiteks katust ei ole mõtet välja vahetada kui tema eluiga on pikem, fassaadid aga vajavad see-eest palju tihedamalt hooldust.
Tühja hoonet hakkab lõhkuma niiskus ning sellest tulenevad hallitused ja seened. Samuti lõhuvad maja keerulised ilmastikuolud. Loodus on agar tagasi võtma oma kohta ja hoovialad metsistuvad kiiresti, kui neid regulaarselt ei niideta. Elamiskõlblikust elamisest võib üsna ruttu saada rahuldavas seisus elamine ja siis algab teekond juba elamiskõlbmatuse poole. Kõik siin maailmas on ringluses ja kui hoone materjal pärineb loodusest, nagu näiteks puit, on lagunemise protsessid eriti kiired. Rõskusest ja niiskusest tulenevaid kahjusid on kallis ja keeruline uuesti välja saada. Seega võib lugeda lagunenud majaga krunti tühjaks krundiks ja selle järgi hinda määrata.
Tänapäevaseks standardiks on saanud vesi ja kanalisatsioon ning seda ka vanades maamajades. Kui need süsteemid on puudu või need ei toimi nagu peab, tuleb nende korda saamiseks päris korralikult kukrut kergendada. Kui maja saatus on läinud nii, et elanikke sees ei ole tuleks kindlasti jälgida, et katus ja eriti katusehari oleksid terved ning aknad ja uksed ees. Samuti peaks hooviala korras hoidma. Nii säilib hoone paremini ja on väiksem võimalus, et kõigele lisaks tuleks lammutama hakata.
Tühjalt seisva korteri puhul on aga probleemid hoopis teised. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele pannakse omanikule kohustuseks hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades peab hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Seega ei saa korterist kütet lihtsalt välja lülitada või mitte kütta, kuna see mõjutab naabreid ja nende vara. Pidevad ,,tühjad,, kulud ei meeldi meist kellelegi. Üheks päästerõngaks on üürimine, kuid ka selle puhul peaks arvestama erinevate ohtudega ja hoolega valima oma üürnikke. Mitte kõik ei pruugi olla heaperemehelikud sinu vara suhtes.
Tihtipeale mõeldakse, et seisev ja kasutuses mitteolev maa säilitab oma väärtust. Tegelikult see alati nii pole. Mets vananeb ja seda on vaja harvendada või lagupuitu eemaldada. Rohumaa tahab pidevalt niitmist/karjatamist, sest muidu on ta peagi võssa kasvanud ja siis teda ei vaadelda enam kui heas seisus karjamaad. Maa väärtust mõjutab lisaks seisukorrale ka tema asukoht.
Kinnisvara nõuab raha ja omaniku jäägitut tähelepanu. Arvestama peab, et ostajad ei maksa selle eest, mis kunagi oli või kui palju omanik vaeva on näinud. Ostja maksab reaalse eksisteeriva seisukorra eest. Mida suuremat tööd ja investeeringut kinnisvara vajab, seda madalamaks langeb tema hind. Seega tasuks kohe, kui selgub, et kinnisvara jääb tühjaks mõelda, mis edasi saab. Kui jääda ootama hetke, millal kinnisvara hinnad veel tõusevad, võib ,,parim enne,, juba möödas olla ja leppida tuleb varblasega katusel.
Artikli allikas: Domus Kinnisvara
