Avaldame esmakordselt nelja suurema linna korterite hinnagraafikud alates ajast, mil riiklikult hakati tehingute statistikat säilitama.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pilguheit minevikku on heaks meenutuseks, mis ülekuumenenud maailmamajanduses juhtuda võib. „Ehkki tänaseks on Tallinna ja Tartu korterite hinnad kunagisest kõrgtasemest ammu läbi põrutanud, on tõus olnud stabiilne ja arenenud kooskõlas inimeste sissetulekute ja majanduse üldise kasvuga,“ lausus ta. „Samas oleks narrus eeldada, et lineaarselt kasvav graafik igaveseks selliseks jääb ja kõik turuosalejad peaksid arvestama plaaniga B, et hinnatõus peatub täielikult ning plaaniga C, et hinnad võivad tulevikus ka mitmekümne protsendi võrra langeda,“ lisas ta.
2019. aasta mais tõusis Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks 0,1% võrra 1432 eurole ruutmeetri kohta.
Aprillis oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1430 €/m². Kui aprillis tehti indeksilinnades 1343 korteriomandi tehingut, siis mais oli tehingute arv 1420.
Võrdluseks – 2018. aasta mais tehti indeksilinnades 1445 korteriomandi tehingut.
Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 6 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Artikli allikas: Pindi Kinnisvara
