Korterite üüripakkumine suureneb, kuid enamus pakkumisest on väikekorterid, mis konkureerivad omavahel peamiselt hinna baasil. Eesti üüriturg on jõudnud arengutasemele, kus üürileandjad võiksid turule tuua pakkumisse ka suuremaid ehk nelja- ja enamatoalisi kortereid.
Enamus üürileandjaid keskendub väikekorterite üürileandmisele. Üüriinvestori unistus on ühe- või kahetoaline korter, kus on võimalikult vähe ruutmeetreid. Üürnikele pakutakse üürikorteri näol säästutoodet, mille peamine argument on võimalikult soodne üürihind.
Enam-vähem samasse nišši on üüripakkumist toonud ja toomas institutsionaalne raha. LHV pensionifondide korterid Sitsi või Kadaka asumis on pigem väiksemat sorti. Üsna sarnased korterid on Eftenil tulemas Mustamäele.
Väikese korteri eelis üüriinvestori vaatest on madal ostuhind ehk lihtsus investeeringu soetamisel. Samuti on üürileandjatel lootus, et väiksem korter on üüripakkumises likviidsem ehk leiab kiiremini üürniku.
Üüripakkumisest 80% on ühe- ja kahetoaliste korterite pakkumised
Kinnisvaraportaal KV.EE andmetel oli märtsis 2021. a Tallinnas pakkumisel 1850-1860 üürikorterit. Neist korteritest 80% ehk üle 1400 korteri on ühe- ja kahetoalised korterid. Pakkumistest 16-17% ehk ligikaudu 300 pakkumist on kolmetoalised korterid. Nelja- ja enamatoalisi kortereid on 100 ehk 5%.
Üürileandja vaatest tasub endale esitada küsimus, kuidas on võimalik olla kinnisvaraportaali ühe- või kahetoaliste korterite otsingus esimeste valikute seas. Kui üüripakkumine jääb otsingu kolmandale lehele, et tõenäosus, et üürnik selle pakkumise üles leiab, minimaalne. Üks võimalus on esimene järjekoht osta. Teine võimalus on pakkuda kõige soodsamat hinda ehk olla hinnakonkurentsis kõige tublim.
Äkki tasuks üürileandmiseks soetada suurem korter?
Suurema korteri ostuhind on kõrgem. See teeb investeeringu tegemise tihti keerukamaks. Suurema korteri üürihind on kõrgem. See pikendab enamasti aega, mis kulub üürniku leidmisele. Nii võib öelda, et suurem korter on enamasti väiksema likviidsusega.
Teisalt võetakse suurem korter üürile pikemaks ajaks. Pikem üüriperiood vähendab suurema korteri vakantsuseperioodide arvu, mil kõrvalkulud (kommunaalkulud) on üürniku asemel korteriomaniku kanda. Suuremate korterite pakkumine on väike. Napp pakkumine tähendab, et ostja valikuvõimalus on kitsam ja nii ei pea üürileandja verises hinnakonkurentsis otsingutulemuste järjestuse esikoha pärast võitlema.
Suurema korteri võimalus võib olla selle üürile andmine näiteks tudengitele, kes soovivad korteri üürida kamba peale. Üürileandjalt enam tegevusi nõuab suurema korteri kõrgemat tootlust pakkuv tubade haaval väljaüürimine.
Suuremate korterite nišš ootab täitmist
Eesti üüriturg on oma arengus jõudnud faasi, kus üksiküritajate kõrvale tekib järjest enam professionaalseid üürileandjaid. Teine arengu kriteerium võiks olla ainult väikeste korterite kõrval mõningane suuremate ehk nelja ja enama toaga korterite üüripakkumise kasv. See on nišš, kus konkurents on leebem, kuid üürnike huvi kvaliteetse pakkumise vastu täiesti olemas.
Andree Raid
Raid & Ko kinnisvara- ja õigusbüroo juhatuse liige
