Viimsi valla uue üldplaneeringuga kavandatakse piirata oluliselt uute elamispindade ehitamist, mis muudab valla järelturu aina ahvatlevamaks, ütleb ELUM Kinnisvara maakler Kätlin Valgmäe.
“Valla hinnangul ei ole praegu kehtiv üldplaneering enam Viimsi arengu jätkusuutlikkuse ja kogukonna ootusi silmas pidades ajakohane, mistõttu alustati uue üldplaneeringu koostamist ja lisaks kehtestati selleks ajaks valla mandriosas planeerimis- ja ehituskeeld, nii öelda planeerimisrahu,” selgitab Valgmäe. “Viimsilastele tegi muret valla elanike arvu senine kiire kasv ning samuti ei oldud rahul, et hoonestatud alasid laiendati rohealade arvelt.”
Uus üldplaneering, mis seab fookusesse rohelisema ja kvaliteetsema elukeskkonna, peaks oma põhilahendustelt valmima 2025. aasta septembris.
Suur mõju järelturule
Valgmäe sõnul toob valla uus suund elamuarenduse valdkonnale ning viimati kehtestatud “planeerimisrahu” kaasa uute elamispindade defitsiidi, mis on täna juba mingil määral tunnetatav. Samas on veel realiseerimata ehitusõigusi olemas, kuid neid planeeringuid ei kiputa ellu viima. Piirkonniti on valik kohati kesine ning lähiaastatel see ilmselgelt väheneb. Uute pindade vähesus toob omakorda kaasa tõuke järelturule.
“Viimsi on paljude seas populaarne elukeskkond ning soov sinna kolida on suur. Nii lähevad järelturul pakutavad korterid ja majad üha enam hinda, sest nõudlus hakkab selgelt pakkumist ületama,” räägib Kätlin Valgmäe.
Planeerimisrahu ja senise tormilise kinnisvaraarenduse asemel kvaliteetsele ja rohelisele elukeskkonnale rõhku panev planeerimispoliitika julgustab kindlasti osasid omanikke pigem oma vara hoidma, sest tegu on väärtusega, mida pärandada põlvest põlve. Need aga, kes on valmis müüma, saavad arvestada, et tulevikuvaates toob piiratud pakkumine kaasa väärtuse tõusu ning võimaldab varal likviidsemaks muutuda.
Järelturu hinda hakkavad peale vähese pakkumise tõstma ka renoveerimine ja ümberehitamine. “Omanikud püüavad suurendada kinnisvara väärtust, tuues ühtlasi kaasa ka üldise kvaliteedi paranemise ka vanemate korterite ning majade puhul.” viitab Valgmäe tekkinud olukorrale.
Positiivne mõju elukeskkonnale
Väga oluline on aga siiski see, et planeeringute piirang toob kaasa üleüldise positiivse mõju valla keskkonnale, hoides ära linnalise keskkonna laienemise ning seab rõhu justnimelt kvaliteetsele ja kestlikule elukeskkonnale.
“Kui meenutada kasvõi viimaste aastate suviseid veenappuseid, siis selle kordumist ei soovi keegi. Tasakaalu loomine uute hoonete ehitamise ja looduse vahel vähendab survet keskkonnale, loob võimaluse luua mitmekesise maastikupildiga elukeskkonda ning aitab seeläbi kaasa parima elukeskkonna tekkimisele” võtab Kätlin Valgmäe teema kokku.
