Pärast kooli lõpetamist võib noorele tunduda, et terve elu on ees, tahaks õppida, avastada maailma ja mitte ennast liigsete kohustustega siduda. Seetõttu võib kuni 30 aasta pikkune kodulaen olla hirmutav, ent otsuseid ei peaks tegema müütide põhjal, vaid kaaluma erinevate võimaluste plusse ja miinuseid.
LHV panga statistika järgi võtab enamik inimesi oma esimese kodulaenu umbes 30-aastaselt ja umbes 20% laenuvõtjatest on nooremad kui 26. Paljud noored hakkavad mõtlema eluasemelaenu peale kohe, kui neil tekib stabiilne sissetulek.
Vaatame, kas levinud müütidel ja hirmudel on tõepõhi all.
1. Pank ei anna nagunii laenu
Sageli võib tunduda, et sissetulek ei ole piisav soovitud laenusumma saamiseks. Tänapäeval on aga võimalik taotleda kodulaenu koos vanemaga, mida veel 10 aastat tagasi teha ei saanud. “Lisaks tuntud KredExi käendusele on noorel võimalus võtta oma esimene kodulaen vanema abiga, mis suurendab rahalist paindlikkust ja tõstab tõenäosust soovitud kodu osta. Vanem saab sel juhul kaastaotlejana noorele abiks tulla,” selgitab LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel.
2. müüt: Ma pean maksma kodulaenu kuni pensionini
Tõepoolest, 30 aastat on maksimaalne aeg, milleks pank võib eluasemelaenu anda. Selline pikk periood võib tekitada noortes kõhklust, siiski on nii pikk laenuperiood laenuvõtjale pigem kasulik.
„Aeg mängib noorte kasuks, kuna neil on võimalik võtta laenu maksimaalseks perioodiks, mis tagab madalamad igakuised maksed. Seega võivad laenumaksed olla väiksemadki kui üürikulud,” selgitab Vatsel. “Noorte tingimused eluaseme ostmiseks on paindlikumad ja lihtsamad kui näiteks lastega peredel. Väike stuudiokorter on hea valik esimeseks koduks, kuna ka selle ülalpidamiskulud on tavaliselt madalad. Näiteks võib Tallinnas Mustamäel asuva ühetoalise korteri, mille hind on 80 000 eurot, kuumakse olla alla 400 euro, kui omafinantseering on 10 000 eurot,” toob Vatsel näiteks.
Tavaliselt hakkavad haritud alustavate töötajate sissetulekud mõne aasta pärast kasvama, mis võimaldab suurendada makseid ja sellega lühendada tagasimaksegraafikut. “Lepingu tingimusi on võimalik igal ajal muuta: näiteks lühendada maksegraafikut ja tasuda iga kuu suuremat summat, kui laenu võtmise hetkel määratud sai,” märgib Vatsel.
3. müüt: Miks ma peaksin üldse korterit ostma? Üürida on lihtsam!
Üürides kellegi teise vara, makstakse sageli ka kellegi teise laenu, samas kui selle vara väärtus ajaga kasvab. Üürimise alguses tuleb tasuda märkimisväärne summa, mis sisaldab kahe kuni kolme kuu üüri, maakleritasu ja tagatisraha. Maakleritasu on teenustasu ning tagatisraha tihti ei tagastata, kui korter antakse tagasi halvemas seisus või kui midagi on rikutud. Näiteks 500-eurose korteri puhul on maakleritasu ja tagatisraha kaotus kokku 1000 eurot.
“Oma eluasemelaenu tagasi makstes investeerib aga noor iga kuu omaenda varasse, kus keegi teine ei saa tingimusi dikteerida,” selgitab Vatsel. Näiteks üürikorterites on tihti keelatud ka koduloomi pidada või remonti teha vastavalt oma maitsele. Samuti võib üürileandja paluda üürnikul lahkuda kõige ebasobivamal hetkel. “Oma kodus saab olla täieõiguslik otsustaja ning kujundada ümbrus täpselt enda soovide järgi,” lisab Vatsel.
Siiski ei tasu unustada, et omanikuks olemisega kaasnevad ka kohustused. Tuleb arvestada, et kõik kulud, mis korteri või majaga kaasnevad, lasuvad omaniku õlul. Soovitatav on omada kodukindlustust, sealhulgas vastutuskindlustust, mis katab kahjud, mida võid tekitada teistele.
4. müüt: Ma plaanin tulevikus reisida ja töötada erinevates riikides. Kodulaenuga seon end alatiseks ühe kohaga
Paljud noored unistavad elamisest ja töötamisest välisriikides ning tänapäeva avatud maailm pakub selleks rohkelt võimalusi, mida tasub ära kasutada. Teisalt ei peaks see olema takistuseks oma tuleviku investeerimisel, millelt on võimalik potentsiaalselt ka tulu teenida.
Ostetud korter on võimalik nii välja üürida kui ka maha müüa. Eestis puudub ka kinnisvaramaks, seega kõik laenust ülejääv summa kuulub korteriomanikule. Loomulikult nõuab see mõnevõrra aega ja pingutust, kuid võimalik, et sellega saab tulevikus finantseerida oma plaane teises riigis.
Mida arvestab pank noortelt laenu taotlemisel?
- Stabiilne sissetulek ja töökoht – Pank hindab stabiilset töösuhet ja püsivat sissetulekut. Läbitud katseaeg töökohal suurendab laenu saamise võimalusi.
- Tööstaaž ja töökoha püsivus – Pank arvestab, kui kaua on inimene ühes kohas töötanud, et hinnata töö stabiilsust.
- Säästud – Finantsvastutuse näitamiseks hinnatakse sääste. Soovitatav on kasutada kogumiskontot või teha tähtajaline hoius, mis teenib intressi. See näitab ka inimese finantskirjaoskust.
- Igapäevased säästmisvõimalused – pangad pakuvad kindlasti paremaid tingimusi neile, kes suudavad tõestada, et neil on välja kujunenud igapäevased harjumused säästmiseks, isegi kui tegu on väikeste summadega.
- Kaastaotleja olemasolu – Laenu saamine muutub lihtsamaks usaldusväärse kaastaotlejaga, näiteks vanemaga, kes annab pankadele lisagarantii.
- Omafinantseering – Eluasemelaenu saamiseks on vajalik vähemalt 15% omafinantseering. KredExi toel võib see summa väheneda 10%-ni.
