Statistikaameti uuringust selgub, et viie aastaga on eestlaste rahulolu oma eluaseme suhtes kasvanud. Hinnangud elutingimuste kohta on paranenud kõigis punktides ning välja toodud probleemide hulk on kahanenud.
Nii 2013. kui ka 2018. aastal märkisid eluaseme probleeme puudutavas uuringus osalenud kõige suuremaks murekohaks müra. Selle all peeti silmas nii naabritelt kui ka väljast kostvat liigset müra, näiteks liiklusest, äritegevusest või mõnest lähedalasuvast tööstusettevõttest. Viie aastaga on olukord siiski paranenud – kui 2013. aastal väitis iga neljas elanik, et tema eluruumi kostab müra, siis viis aastat hiljem tunnetas seda probleemi iga viies elanik.
Teiseks suuremaks probleemiks on jäänud ümbritseva keskkonna saaste ehk saastatud õhk või vesi, ebameeldiv lõhn, tolm või suits. Aga ka saastet tajub aina vähem inimesi – kui 2013. aastal tegi see muret igale neljandale eestimaalasele, siis eelmisel aastal pisut enam kui igale kuuendale.
Kolmanda probleemina on uuringus nimetatud rõskeid seinu, põrandat või vundamenti. Ka siin on olukord paranenud. 2013. aastal tunnetas eluruumide rõskust iga kaheksas eestimaalane, aga 2018. aastal vaid iga üheteistkümnes.
Kuritegevus, vägivald või vandalism eluaseme läheduses tegi 2013. aastal muret samuti igale kaheksandale eestimaalasele. Viie aastaga paranes olukord märgatavalt: kuritegevuse märkis 2018. aastal probleemiks vaid iga kolmeteistkümnes inimene.
Viie aastaga vähenes ka nende inimeste hulk, kes märkisid murekohaks liiga hämarad eluruumid või läbilaskva katuse.
Uuringust selgus ka, et eri piirkondades on inimestel eluruumidega seotud probleemid erinevad. Kirde-Eestis on suurimaks murekohaks saaste ja müra, need häirivad peaaegu iga kolmandat inimest. Ka kuritegevus on teravam probleem just Kirde-Eestis: kuritegusid, vägivalda või vandalismi oma eluaseme läheduses on probleemiks pidanud 13,8% leibkondadest. Samas valmistab seal kandis väga vähestele muret tilkuv katus, hämaraid eluruume ei mainita peaaegu üldse.
Kõige rohkem rahul on oma elupaigaga Lääne-Eestis elavad inimesed. Teravaim kontrast Kirde-Eestiga on kuritegevuse tajumises: Lääne-Eestis märkis selle probleemina neli korda vähem leibkondi kui Kirde-Eestis.
Kui üldiselt häirib eestimaalasi enim eluruumi kostuv müra ja ümbruskonna saaste, siis erandiks on Kesk-Eesti inimesed, kes toovad kõige sagedamini esile hoopis rõsked seinad, põranda või vundamendi. Ka tilkuvate katustega on enam muret just Kesk-Eestis.
Artikli allikas: Arco Vara
