Korterit ostes ei tohi otsust langetada kiirustades ega pealiskaudselt, sest oluline on korterelamu tervikuna. Kas korterelamu on renoveeritud või on need tööd plaanis, millised on üldised kõrvalkulud, kas on olemas panipaik ja parkimiskoht, kes elavad naaberkorterites.
Toome välja viis olulist märksõna, mis vajavad enne ostuotsuse langetamist kindlasti tähelepanu.
1. Omandivorm
Kas tegemist on korteriomandiga (omanikule kuulub korter ja mõtteline osa ülejäänud ehitisest: keldriboks, parkimiskoht jms) või kaasomandiga? Oluline on, et kaasomandi puhul oleks seatud notariaalne kasutuskord, ilma selleta ei võta pank korterit tagatiseks. Uue ja järelturu korteri puhul on erinevusi: uut korterit ostes eeldatakse, et notariaalne kasutuskord on keldriboksi, panipaiga ja parkimiskoha suhtes kehtestatud. Järelturu korterite puhul on kasutuskord tavaliselt ajalooliselt välja kujunenud. Kinnistusraamatusse kantud kasutuskord on kehtiv ka järgmistele omanikele.
Kindlasti peaks kontrollima ka kinnistusraamatu ja ehitisregistri muid kandeid, näiteks korteri ruutmeetrite arvu.
2. Hüpoteek
Kinnistusraamatust näeb ka korterile seatud koormatisi. Kui korterile on seatud hüpoteek, tuleb tehingusse kindlasti kaasata ka pank. Mõistlik oleks korteriühistust uurida, ega müüjal pole võlgnevusi. Seaduse järgi võib ühistu nõuda eelmise omaniku võlg sisse uuelt omanikult. Samuti on kasulik teada, kas ühistu on võtnud laenu ja kui suured on igakuised laenumaksed või kas on kavas lähiajal laen võtta.
3. Haldus
Kas korteriühistu ostab teenuseid haldusfirmalt või tehakse sellised tööd, nagu majaümbruse koristamine, muruniitmine, lumelükkamine ise ja siis milliste kokkulepete alusel? Maapiirkonnas võiks vallavalitsusest infot küsida piirkonna arengu/tulevikuplaanide kohta. Oluline on maapiirkonnas teada kortermaja küttelahendusi. Kui tsentraalne küte puudub, kas majal on oma keskküttekatel ja kuidas on siis kütmine korraldatud?
4. Kodukord
Et hiljem ei tekiks maja või püstaku elanikega pingeid, tasub välja uurida maja kodukord. Näiteks kas lemmikloom on lubatud või mitte, kus kuivatatakse pesu, kus hoitakse jalgrattaid ja lapsevankreid, kuidas kasutatakse aias olevat grillimisnurka jms.
5. Naabrid
Kortermajas on tähtis, kes elab teisel pool seina, lage või põrandaid. Seepärast on soovitatav enne ostuotsuse langetamist ustele koputada, ennast tutvustada ja tulevaste naabritega tutvuda.
Lisaks
Rõhutamata ei saa jätta ka seda, et kõik kokkulepped peab fikseerima kirjalikult. Näiteks millised mööbliesemed, tehnika, valgustid, aknakatted jäävad korterisse, millised puudused objektil on ja kes need, mis ajaks likvideerib. Üles tuleb märkida ka see, kes ja kui suures mahus tasub notaritasu ja riigilõivu.
Vastutus läheb üle korteri üleandmisel, kui fikseeritakse näidud ja sõlmitakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui eelmine omanik elab korteris veel pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, tasub tema kõik selle aja jooksul tekkinud kulud, tema vastutus vara eest lõpeb võtmete üleandmisel.
Tark on korteri ostu-müügi juurde kaasata kolmanda osapoolena maakler, kes on abiks info kogumisel, kokkulepete sõlmimisel ja kirjalikult fikseerimisel; kes kontrollib, et korter vastab üleandmisel kõigile lepingus kehtestatud tingimustele. Kuigi maakleri palkab müüja, on maaklerist uut kodu soetades alati kasu ka ostjal!
Loe ka: millised on kinnisvara ostuga seonduvad lisakulud.
Allikas: Arco Vara kinnisvarabüroo
