Läbi hoonefondi rekonstrueerimise kliimaneutraalseks Eestiks – miks on energiamärgis oluline?
Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ning siin on oma osa ka Eestil. Kolmandik Eestis kasutatavast energiast kulub elamutele. Järgmistel aastakümnetel on riigi, kohalike omavalitsuste ja kinnisvara omanike suurimaks väljakutseks olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine. Selle eesmärk on muuta hoonefond energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat, tagades olemasolevate konstruktsioonide säilimise ning korrastades hoone välisilmet.
Kuidas seda teha? Riik on selleks omalt poolt loonud strateegiadokumendi „Hoonete pikaajaline rekonstrueerimise strateegia“ (REKS). REKS-i peamine eesmärk on enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine aastaks 2050. Energiasäästu, hoonete tervislikku sisekliimat ja kvaliteetset ruumilist keskkonda tagav strateegia parandab hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi. Kodude ja töökohtade rekonstrueerimine ning kasutusest välja langenud hoonete lammutamine muudab hoonefondi ohutumaks, esteetiliselt kvaliteetsemaks, tervist säästvamaks, paremini ligipääsetavaks kõikidele elanikkonna gruppidele ja taskukohasemaks.
Mis on energiamärgis?
Energiamärgis annab infot projekteeritava hoone tulevase energiavajaduse või olemasoleva hoone tegeliku energiatarbimise kohta. Energiatarbimiseks loetakse kulu, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms.
Energiamärgis põhineb:
• energiaarvutustel ja simulatsioonidel (uued või oluliselt rekonstrueeritavad hoonetel nn ETA-märgis, energiaarvutuste aluseks on ehitusprojekt).
• tegelikul energiatarbimisel (olemasolevtel hoonetel nn KEK-märgis, energiaarvutuste aluseks on mõõdetud tarbimine).
Energiamärgise väljaandmine toimub üksnes läbi riikliku ehitisregistri. Täna tuleb see registris ka pädeva spetsialisti ehk energiaaudiitori poolt allkirjastada, milles tulenevalt ei ole võimalik registrisse kolmandate isikute poolt valemärgiseid sisestada.
Uuele hoonele väljastatakse energiamärgis ehitusprojekti alusel teostaud energiaarvutuste järgselt. Enne ehitusloa taotlust väljastatud energiamärgis on kui lubadus, et ehitatakse energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone. Valminud tulemust hinnatakse hoone teostusdokumentatsiooni ja hoone õhulekke mõõtmise akti alusel. Oma olemusel on see kontrollarvutus, mis näitab, et energiatõhususe miinimumnõuded on jätkuvalt täidetud, võttes arvesse ehitisse paigaldatud tegelikke materjale ja seadmeid. Juhul, kui tulemus on esimesest energiaarvutusest erinev, väljastatakse enne kasutusloa taotlust uus korrigeeritud energiamärgis. Kuid energiatõhususe miinimumnõuded peavad ka kontrollarvutuse põhjal olema täidetud.
Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kehtib kaks aastat alates hoone valmimisest. Pärast seda tuleb hoonele väljastada energiamärgis, mis tugineb tegelikule energiatarbimisele.
Olemasoleva hoonele väljastatakse energiamärgis tegelikel energia tarbimisandmetel põhinevate arvutuste alusel. Energiamärgise arvutamiseks on vajalik vähemalt ühe täisaasta energiatarbimise (so. elekter, küte, gaas jt.) andmeid, kuid täpsema energiaprofiili annavad pikema perioodi andmed. Hoone tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib kümme aastat.
Energiamärgis on kinnisvara valimisel oluline, lisaks on see kinnisvarakuulutuses kohustuslik.
Kinnisvara ost on üks suurimaid investeeringuid inimese elus. Selleks, et teha teadlik valik kodu ostmisel, peab kinnisvarakuulutus sisaldama energiamärgise andmeid, sealhulgas energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi (energiaklassid A, B, C, D, E, F). Selline kohustus tuleb ehitusseadustiku (EhS) §-st 67. Ostjal on õigus seda nõuda. Sama kehtib ka kinnisvara üürimise puhul, st ka üürikuulutustes peab olema info hoone energiamärgise kohta.
Esimesed tarbimisandmetel põhinevad energiamärgised väljastati Eestis aastatel 2008-2009 mis tähendab, et need energiamärgised on juba aegunud ning kinnisvaratehinguid tehes tuleb sellisel juhul tellida uus märgis. Antud nõue kehtib nii üksikelamute kui ka korterelamute puhul. Korterelamus ühe korteri raames tehtava kinnisvaratehingu juures tuleb kuvada vastava hoone energiamärgise infot.
Energiamärgise olemasolu saab kontrollida läbi ehitisregistri.
Energiatõhususe nõuded ehitamisele ja rekonstrueerimisele
Selleks, et ehitamisel oleks tagatud energiatõhus hoone, on kehtestatud miinimumnõuded uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Energiatõhususe miinimumnõuded kehtivad hoonele tervikuna. Miinimumnõuete piirmäär põhineb kuluoptimaalsuse uuringutel ning miinimumnõudeid vaadatakse üle iga 5 aasta järel, viimati 2019 aasta alguses.
2020. aastast on uute hoonete energiatõhususe miinimumnõudeks A-klassi hoone ehk liginullenergia hoone. Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Oluliselt rekonstrueeritavad hooned peavad käesoleval hetkel aga saavutama C-klassi energiatõhususe.
Artikli autor: Riina Tamm Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Ehitusosakonna peaspetsialist
