Soovitasime ühes varasemas korteri üürimisest pajatavas postituses kontrollida üürniku maksekäitumist ja tausta Krediidiinfost. Inimese eluviisist saab aga teinekord päris hea pildi, kui tema Facebooki kontole pilk heita. Kuid iga kord ei tule üürniku suhtumine teistesse majaelanikesse või tema arusaam ühiselu reeglitest sedasi välja. Toredate ja meeldivate üürnike hulka kipub ikka aeg-ajalt mõni mustem lammas sattuma.
Inimestel, kes on kortermajas elanud, on tavaliselt kogemus pidutsejate või liiga valju muusikat kuulavate inimestega olemas. Tihtipeale ei ole tegemist omanike, vaid üürnikega, kes ei pea naabritega läbisaamist oluliseks või on lihtsalt liiga noored, et selliste asjade peale üldse mõelda.
Korteris toimuva eest vastutab aga omanik. Seega, kui hakkad korterit välja üürima ja sul puudub kogemus lärmajatega, siis on sul kindlasti abi Kristel Tandre nõuannetest, kes tegeleb igapäevaselt korterite väljaüürimisega. Ajasime Kristeliga juttu ja panime soovitused kirja.
Kõigepealt vaata, et su üürilepingus oleks sees punkt, mis kohustab üürnikke teisi elanikke mitte häirima. Näiteks nii: üürnik kohustub mitte häirima oma tegevusega samas majas elavate teiste isikute rahu ja tegevust.
Kui on aga juba juhtunud, et teised majaelanikud kurdavad sinu üürnike tegevuse üle, siis lepi naabritega kokku, et nad kutsuksid järgmisel korral politsei. Nii jääb korrarikkumisest märk maha ja sul on üürnikega rääkides tõestusmaterjal olemas. Mõtle ka sellele, kas naabritel on tõsine mure või on tegemist inimestega, keda häirivad isegi laste sammud ja ustest käimine.
Tihtipeale piisab, kui politsei lärmajatega räägib ning teistkordset väljakutset ei lähegi tarvis. On ka juhtunud, et politsei võtab näiteks kõlarid ajutiselt kaasa.
Kui su üürnike pidutsemisisu ei ole siiski otsa saanud ja naabrid kutsuvad juba teist korda politsei välja, siis helista pidulistele ja selgita neile, et kui niimoodi veel juhtub, siis te ei saa üürisuhet jätkata. Tuleta kindlasti meelde ka üürilepingut, mille allkirjastamisega nõustus üürnik teisi majaelanikke mitte häirima.
Viidata tuleks ka seaduses sätestatud öörahule: P–N kell 22–6 ja R–L kell 00–7.
Võib-olla muusika ei olnudki väga vali, aga tavaliselt ei adu selle kuulaja, kui hästi tema muusikasüsteemi bass läbi seinte teistesse korteritesse kostab. Ka seda peaks üürnikule selgitama.
Müratasemele on seatud seadusega ettenähtud piirangud: müra eluruumis ei tohi päevasel ajal ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli. Võrdluseks: sosistamine tekitab 20-detsibellise ning inimeste kõnelemine 60–70-detsibellise heli.
Äärmuslikul juhul tuleb sul üürnikega leping lõpetada ning selgitada neile, et korrusmajas elamine ei sobi lihtsalt nende elustiiliga kokku.
Olukordade ennetamine sööb kindlasti kordi vähem närve kui probleemide lahendamine, sellepärast soovitame juba üürilepingu sõlmimisel üle korrata, et tegemist on vaikust armastava majarahvaga ja üürnik peaks sellega arvestama.
Kui alles mõtled oma korteri väljaüürimise peale, siis saad tarvilikke nõuandeid sellest postitusest.
