Ilma maakleri abita sooritatavad kinnisvaratehingud võtavad tavaliselt palju kauem aega, kui need üldse kunagi teoks saavad. Samuti ei osata kõike riske ette näha ega ette kujutadagi, mis on ka täiesti loomulik. Üheks suuremaks komistuskiviks saab tavaliselt kinnisvaratoimingute, turu ja seadusandluse mittetundmine, mis halvimal juhul lõpeb aastatepikkuse kohtuprotsessi või koguni oma kinnisvarast ilma jäämisega. Kas see toimub juhusliku inimliku eksituse või kellegi tahtliku eksitamise tagajärjel, pole kannatanu seisukohast võttes mingit tähtsust. Reeglina läheb iseenda “maakleriks” olemine enamasti palju kallimaks maksma, kui vahendustasu kinnisvarabüroole, mis on enamasti vaid ca 4%.
Kahjuks pole need sugugi ainult erandjuhud. Kinnisvaraturul tegutseb igasugu rahvast ja paraku on see läbi aegade ligi meelitanud igat sorti õnnekütte, kelle ohvreiks langevad esmajärjekorras just “asjaarmastajad”, kes ei oska ega tea ohtusid ette aimata.
Selliste olukordade vältimiseks tasuks mõned soovitused meelde jätta:
1. Ärge hakake tegema kinnisvaratoiminguid ise, kui te pole sellel alal asjatundja.
Ilma kinnisvaraturgu tundmata on väga keeruline oma kinnisvara väärtust õigesti hinnata. Kui määrate hinna liiga kõrgeks, siis võib objekt jäädagi müümata või välja üürimata, kui aga küsite liiga vähe, siis olete iseendale rahalises mõttes “jalga tulistanud”. Samuti võib tehing jääda lõputult venima, sest ostjal või müüjal on korraga mitu rauda tules või lihtsalt raha ei jätku. Kui vastavad kogemused puuduvad, siis ei pruugi sellest kõigest enne aru saada kui tehing toimumata jääb. Sel juhul saab süüdistada vaid iseennast ja vastutusele pole kedagi võtta.
2. Ärge kunagi sõlmige mingeid lepinguid, kui te kõiki regulatsioone ja seadusandlust täpselt ei tunne.
Nii kinnisvara ostu-, müügi- kui rendilepingud on täis nüansse, millega need, kes sellega igapäevaselt ei tegele, arvestada ei oska. Nii võite ennast kergesti väga keerulistesse olukordadesse asetada või koguni tahtliku pettuse ohvriks langeda. Tavakodanik ei pruugi aimata, millised ohud kinnisvara tehingu sooritamisel varitseda võivad ning kust ja kuidas seda kõike kontrollida, sest objekt võib olla panditud, hüpoteegi jt võlakohustusega koormatud, ilma ehitusloata või koguni kinnisvararegistrisse kandmata. Kohtuja kriminaalpraktikas on selliseid juhtumeid küllaga. Ka tehingu lõplik notariaalne vormistamine nõuab juriidilist kirjaoskust.
3. Kui te ei tunne asja, kasutage professionaalide abi.
See tõde kehtib kõigis eluvaldkondades ja selle järgimine säästab nii aega, raha kui tervist, hoides ära palju ebameeldivusi. Nii näiteks, ei tegele me ju kunagi oma hammaste või elektrooniliste seadmete parandamisega, sest teame, et ei saa sellega hakkama. Millegipärast kinnisvaratehingute puhul see tõde ei kehti. Endiselt arvavad paljud, et on kinnisvara kohapealt suured asjatundjad ja saavad kõigega hakkama. Nagu mujal arenenud maailmas, on ka Eestis hakanud üha enam levima arusaam, et parima tulemuse saavutamiseks, tuleb alati pöörduda professionaalide poole ning mitte hakata n.ö. põlve otsas midagi valmis treima. Reeglina on tulemus siis ebarahuldav. Kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ikka veel liiga sageli ette ja reeglina pöördutakse kinnisvarabüroosse abi saamiseks alles siis, kui midagi on tänu “isetegevusele” juba kapitaalselt vussi keeratud. Tavaliselt on vigade parandus palju keerulisem ning läheb lõppkokkuvõttes ka kulukamaks.
4. Kõige kindlam on sooritada oma tehinguid läbi kinnisvarabüroo.
Reeglina on kinnisvaraalane nõustamine tasuta, samuti maaklerlepingu sõlmimine ja ka sellest loobumine vastastikkusel kokkuleppel, kui tehingut ei toimu. Üldjoontes makstakse maaklertasu vaid teostatud tehingu pealt ning see kaalub igal juhul üles kõik riskid ja vaevad koos aja- ja närvikuluga, mis ebaefektiivsele toimetamisele kulub. Maaklerleping tagab professionaalsele asjaajamisele lisaks ka garantiid ja maandab tehingu turvariskid. Kliendi huvide eest seismine on maaklerile ülitähtis, sest sellest sõltuvad oluliselt nii maine kui ka sissetulekud.
5. Leidke sobiv maakler ainult läbi professionaalse kinnisvarabüroo.
See välistab nii ebapädevuse kui ka isehakanud libamaaklerite otsa komistamise. Reeglina on valdav enamus Eesti kinnisvarafirmasid igati usaldusväärsed ja hinnatasemelt üsna sarnased. Suuremate büroode eeliseks võib olla pisut kopsakam teenuste portfell, väikesematel personaalsem lähenemine. Samas töötavad mõlemais kogenud maaklerid, kes kinnisvaraturgu väga hästi tunnevad ja on võimelised pakkuma teeninduse kõrgeimat taset.
Eks igaüks otsustab ise, kuidas oma kinnisvaraga talitada, kuid olukorra hindamisel tuleks olla realistlik. Tänane Eesti kinnisvaraturg on objektidest tulvil, tehingud toimuvad intensiivselt ja hinnaskaala ulatub seinast seina. Osa objekte lähevad kiiresti müügiks, teised aga üldse mitte. Kõige tavalisemaks tehingu venimise või seisma jäämise põhjuseks on valesti määratud hind.
Sestap ei tohiks kinnisvaraportaalides olevate hinnanumbrite alusel veel mingeid põhjapanevaid järeldusi tegema hakata. Paljud tehingud ei toimu selliste hindadega, vaid baseeruvad nõudmise ja pakkumise vahekorral turul.
Nagu ütleb Eesti tuntud vanasõna – “iga kingsepp jäägu oma liistude juurde!” Kõige parema tulemi saab siis, kui tegutseda valdkonnas, mida igaüks meist kõige paremini teab ja tunneb: arstid ravivad patsiente, õpetajad õpetavad õpilasi, bussijuhid veavad reisijaid, ehitajad ehitavad maju ja maaklerid tegelevad kinnisvaraga.
Ja nüüd kinnisvarakuulutusi vaatama 🙂
Allikas: Center Kinnisvara
