Põhjamaades elavad inimesed on järjekindlalt maailma õnnelikkuse edetabelite tipus. Millest see tuleb
Meie usume, et see tuleb oskusest väikestest asjadest rõõmu tunda, samuti ilma süümepiinadeta aeg maha võtta ja kaneelisaia süüa. Ilmselt on sulle tuttavad sõnad hygge ja lykke, aga kas sa oled kuulnud ka fika’st ja lagom’ist?
Keerulisel ajal kuluvad skandinaavlaste mõnusa elu põhimõtted kõigile marjaks ära.
Või õigupoolest, kuna veedame praegu enamiku ajast kodus, oleme ilmselt hubase ja mõnusa elu põhimõtteid endalegi teadmata juba rakendanud.
Vaata, kas tunned ennast mõnes skandinaavialikus eluviisis ära.
Lagom ehk tasakaalus elu
Lagom on rootslaste elamise põhimõte, mille sisuks on „kõike parasjagu“ ehk teisisõnu tasakaal. Ära tööta liiga palju ega vähe, ära puhka liiga palju ega vähe. Tee mõlemat parasjagu, siis on su elu kenasti tasakaalus ja suhted ka korras.
Sama kehtib söömise, magamise, sportimise ja kõige muu kohta, mis elu juurde käib.
Kuigi, kes ütleb, mitu pühapäevahommikust pannkooki on parasjagu? Kas pannkooki saab olla liiga palju?
Hygge ehk mõnus olemine
Hygge on taanlaste elamise kunst ja enamikus keeltes ei ole sellele sõnale otsest vastet. (Muide, sõna hygge on olemas nii taani kui ka norra keeles, aga maailmakuulsaks tegi selle Taani õnnelikkuse uuringute instituudi tegevjuht Meik Wiking, kui avaldas „Väikse hygge-raamatu“, mida saatis terves maailmas pöörane menu.)
Pakume, et eesti keeles võiks hygge’t mõista kui mõnusat olemist, sest see on tunne, mis tekib näiteks siis, kui oled ennast oma maailma kõige mõnusamas tugitoolis pleedi all kerra tõmmanud ja naudid juturaamatut, teetass (või jook, mis just sul hea tunde tekitab) kõrval. Või istud hommikul terrassil ja vaatad, kuidas päike tõuseb. Või naudid koos perega neidsamu pühapäevahommikusi pannkooke, millest ülal juttu oli.
Kuna mõnus olemine tähendab igaühe jaoks pisut erinevaid asju, siis ei ole ka olemas hygge reegleid. Või tegelikult ainult üks reegel ongi – sa pead ennast mõnusalt tundma.
Sellepärast saab hygge’t rakendada kõigis eluvaldkondades: kodus, tööl, suhetes ja miks mitte ka pargis jalutades, kui sa ümberkaudsetele 2 + 2 reeglit järgivatele inimestele kenasti naeratad. See tunne, mis sul tekib, kui nad sulle vastu naeratavad, ongi hygge.
Võib-olla on sul isegi (korduvkasutatav) kohvitops käes.
Ja see viib meid järgmise teemani.
Fika ehk kohvi- ja koogipaus
Fika on pärit jällegi Rootsist ning seda võib mõista kui kohvi- ja koogipausi. Sellest oskavad eestlased juba lugu pidada, eks ole!
Tegelikult läheb fika kontseptsioon kohvist kaugemale. Swedishfood.com’i järgi tuleb fika’t nautida koos teistega, muidu on tegemist lihtsalt üksinda kohvi joomise ja koogi söömisega.
Fika on rituaal, kus võetakse aeg maha ja tõmmatakse koos teistega hinge. Seda teeb näiteks väidetavalt korraga terve Volvo tehas iga päev.
See, mida fika ajal süüakse, ei ole tegelikult tähtis, peaasi et toit on värske, ideaalis kodus tehtud ja ilusasti taldrikule sätitud. Hiinaka söömine otse karbist ei ole fika. Küll aga on fika kauni enda tehtud võileiva nautimine koos armsa kaasaga, kellega te praegu kodukontorit jagate.
Lykke– see ongi õnn
Lykke tõlkimisega saab hakkama isegi Google’i tõlkeprogramm – see tähendab õnne. Kui õnn võib iga inimese jaoks väga erinevaid asju tähendada, siis lykke puhul on õnne tähendus kompleksne ja koosneb rahulolust kõikides eluvaldkondades. Aga neid valdkondi seob omavahel oskus hetkes olla ja soov teised õnnelikuks teha.
Ja nüüd, nagu ütlevad rootslased: sul ei ole kunagi nii kiire, et ei jõuaks fika’t nautida.
