Korteri väljaüürimine võib muutuda tõeliseks õudusunenäoks, kui üürnik pidevalt võlgu jääb ja keeldub elamispinnalt lahkumast. Kuidas sellistest olukordadest hoiduda või leping korrektselt lõpetada, kirjutab ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juht Maiko Kalvet.
Kõige enam tekib probleeme siis, kui eeltöö korteri väljaüürimisel jääb tegemata ja üürisuhe korrektselt vormistamata. Õigusabikulude kindlustuse statistika näitab, et üürileandjad on üha enam hädas pahatahtlike üürnikega. Seega tasub iseenda ja oma vara kaitseks teha pigem rohkem kui vaid õnnele lootma jääda.
Sõlmi kirjalik leping
Kirjalikku üürilepingusse tuleb panna täpselt kirja poolte kohustused, üürimakse suurus ja maksetähtaeg ning kommunaalmaksetega seonduv. Vaidluste vältimiseks tuleb võtmete üleandmisel sõlmida üleandmise-vastuvõtmise akt, mis peaks sisaldama korteri seisukorra kirjeldust koos fotodega, sisustuse loetelu (mööbel, kodutehnika jne) ning mõõdikute näite.
Rahalised hoovad probleemide vältimiseks
Kindlasti tuleks üürimakseid küsida igakuiselt ja ettemaksuna, vastasel juhul võib viimase kuu üür kergesti saamata jääda. Vältimaks vaidlusi korterile tekitatud kahjustuste ja kadunud sisustuse osas, tasuks üürnikult küsida tagatisraha näiteks ühe kuu üürisumma ulatuses. Probleemide korral saab selle arvelt siis kahjustuste kõrvaldamist rahastada või uut sisustust soetada. Kui aga muresid pole, makstakse see üürnikule tagasi.
Laske kõikvõimalikud arved saata enda e-postile ning tasuge need ise, lisades kommunaalmaksed üürisummale. Kui kommunaalmaksete tasumine on jäänud üürniku hooleks, pole harvad juhtumid, kus üürnik seda ei tee ning hiljem tuleb võlg koos viivistega tasuda omanikul. Üürnikult tagantjärele selle võla kättesaamine on võimalik, kuid tülikas ja ajamahukas.
Seadus on üürniku poolel
Kui aga üürnik on tõeliselt pahatahtlik, keeldub vaatamata võlale lahkumast ning isegi vahetab korterilukud, tõotab temast vabanemine kujuneda katsumuseks, sest Eesti seadus on vägagi üürniku poolel. Võimalused terroriseeriva üürniku vastu politsei abi otsida on suhteliselt piiratud, kuna enamasti on tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamisega politsei tegeleda ei saa. Tsiviilvaidlus eeldab, et võlga ja korteri vabastamist tuleb nõuda kohtus. Tallinnas asuva eluruumi puhul on võimalik pöörduda ka Tallinna üürikomisjoni. Kui arvestada seda, et kohtumenetlused võivad kesta aastaid, siis ei tasu loota kiiret lahendust. Ilma kehtiva õigusabikulude kindlustuse lepinguta tuleb lisaks tasuda kohtus sadu eurosid riigilõivu ning sageli palgata ka juriidiline esindaja, et dokumendid oleksid korrektselt koostatud. Üürivõla sissenõudmisel võib väiksemate kuludega ja kiiremini abi saada maksekäsu kiirmenetlusest, kuid pahatahtliku üürniku väljatõstmise vastu sellest rohtu pole.
Alles pärast jõustunud kohtu- või üürikomisjoni otsust saab kohtutäiturilt paluda abi üürnikust vabanemisel ja võla kättesaamisel, kui viimane otsuse jõustumisel seda ise pole täitma asunud. Kaheldav on, kas lõppkokkuvõttes tuhandeid eurosid maksta võiv kolgata tee pahatahtliku võlglase väljasaamiseks teile kuuluvast korterist on õiglane. Seaduslik on see paraku küll.
ERGO õigusabikulude kindlustus aitab olukordades, kus kindlustatu või tema perega on käitutud ebaõiglaselt ning sellega kaasnevad rahalised kulutused või saamata jäänud hüvitised. Kindlustus annab juhiseid, kuidas tekkinud olukorras käituda, katab õigusabiga seotud kulud ja kaitseb õigusi kohtus. Tutvu õigusabikulude kindlustusega lähemalt siin.
