Jaanuaris kujunes Tallinna korterite aastaseks hinnatõusuks 9,7%, mis on oluliselt vähem, kui nägime viimaste aastate investeerimisbuumi ja inflatsiooniralli ajastul.
Eesti kinnisvaraturul on Tallinn alati olnud trendilooja nii tõusude kui languste teerajal. Ka jaanuarikuud vaadates näeme sama – kui aastane hinnakasvu number oli pealinnas juba alla 10%, siis teistes suuremates Eesti linnades oli see endiselt üle 20%. Kas ka nüüd näitab Tallinn suunda ning ülejäänud linnade aastased kasvuprotsendid langevad samuti, näitavad lähikuud, kuid arvestades seda, et statistika sõltub võrdlusbaasist, mis muutub ka mujal oluliselt kõrgemaks, siis võib arvata, et nii just lähebki.
Muus osas on aga kinnisvaraturu peamiseks kõneaineks endiselt kodulaenud ja kasvav kuue kuu euribor, mis ületas äsja 3% piiri. On selge, et odavat laenuraha ei näe me enam niipea ning koduostjate jaoks saab otsustavaks küsimuseks see, kaua euribor veel kasvab ning millisel tasemel see stabiliseerub.
Jaanuar on tehinguaktiivsuselt alati vaiksem kuu, mis tähendab, et edaspidi näeme taas turu elavnemist. Tõsi – müüdud objektide arvud jäävad 2022. aasta sama ajaga võrreldes veel pikemat aega madalamaks ning ka pakkumishinnad vajuvad allapoole. Teisest küljest on ostjate mure seoses kütte- ja elektrihindadega vähenenud, seega kevadel võime turul ka rõõmsamaid noote näha. Suurest taastumisest on aga veel vara rääkida, sest ebakindlus ja teadmatus on selleks veel liialt suured.
Tartus kuuga hinnad kasvasid
Tallinnas müüdi jaanuaris maa-ameti andmetel 452 korterit (detsembris 811), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2637 eurot, Kuuga langes hinnatase 16,3%, mis on tingitud erakordselt kõrgest detsembri hinnatasemest. Nagu mäletame, siis põhjustas toonase rekordilise 3152 eurose ruutmeetri mediaankeskmise hinna tavapärasest oluliselt kõrgem uute korterite osakaal tehingustatistikas. Aastaga tõusis korterite hinnatase 9,7%.
Tartus vahetas jaanuarikuus omanikku 117 korterit (detsembris 124), mille ruutmeetri mediaanhind oli 2349 eurot. Kuuga kasvas hinnatase 6,6%, aastaga aga 24,5%. Suurimaks mõjutajaks olid ülikoolilinna turul kõrgema hinnaga uued korterid.
Suvepealinnas Pärnus müüdi jaanuaris 73 korterit (detsembris 61), mille ruutmeetri mediaankeskmiseks hinnaks kujunes 2088 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 3,1%, siis aastaga tõusis see 30,3%.
Narvas leidis jaanuaris uue omaniku 45 korterit (detsembris 61), mille põhjal tuli ruutmeetri mediaanhinnaks 521 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 3,2%, kuid aastaga kasvas see 24,6%.
Artikli autor: Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi
