Tallinna korterite turg on suurte muutuste teel. Tehingute arv näitas märtsis õrna langust, aprillis kukkus see juba olulisel määral. Hindades veel muutusi ei paista – aprilli kuus langes tehingute arv 43%, kuid aastane tehingute keskmise hinna kasv oli ikkagi 9,2%.
Mai kuus on levinud arvamus, et tervise-kriisi kõige hullem periood on selja taha jäämas. Märtsis-aprillis viirust peljanud kinnisvaraostjad on turul taas vaikselt ringi liikumas.
Kõik kinnisvaraostjad ei ole kadunud
Mõningatel juhtudel võib üllatusena tõdeda, et ostjate huvi ei ole kõigele vaatamata kuhugi kadunud. Nii näiteks pälvivad jätkuvat ostuhuvi omapärased selgete konkurentsieelistega objektid, mille puhul hind ei ole huvilise esimene ostuargument. Kinnisvaraobjekti võib omapäraseks muuta näiteks merevaade, tuntud arhitekt või heal tasemel disain.
N-ö tavapärasemate pakkumiste – näiteks tüüpkorterite puhul jääb silma, et kinnisvaramüüjad ei ole kiirustanud hindu langetama. Pakkumiste hinnad püsivad endiselt aasta alguse piirides. Müüjatele ei ole hinnaläbirääkimistes paindlikust olulisel määral juurde tekkinud.
Arvata võiks, et hinnad siiski liiguvad pigem aeglase languse suunas. Arvestades, et palgatoetused ja laenupuhkused kestavad, on need meetmed äkilise ja kiire korterite languse ära hoidnud.
Korteriostjatel on jalad alt löödud
Ostjate trumpkaardid ehk kasvav palganumber ja kindlus töökoha osas on kadunud. Varasemalt optimistlikud pankurid vaatavad laenukliente kahtlustavalt. Kuuldavasti ei anta laene klientidele, kes on saanud palgatoetust. Mõnevõrra olevat kerkinud omafinantseeringu määrad ja intressimäärad. Üüriinvestorid on turult kadunud kui kevadine lumi.
Need tegurid tähendavad, et kui keskmine ostja soovibki kodu osta, siis ei pruugi see tema jaoks võimalik olla. Võib-olla pole keskmisel koduostjal piisavat kindlustunnet töökoha ja sissetuleku säilimise osas. Võib-olla tundub küsitav hinnatase täna liiga kõrge ja see loob tehingu tegemise rajale emotsionaalse barjääri.
Mõju hindades näeme sügiseks
Kinnisvaraturu muutused toimuvad aeglaselt. Eeldada võime, et paari kuu pärast muutuvad tänased hindu jõuga paigal hoidvad kinnisvaramüüjad närvilisemaks. Septembris-oktoobris hakkavad otsuseid langetama need kinnisvaraga kimpus olevad inimesed, kelle laenumaksete puhkused hakkavad lõppema. Nii võime sügisel-talvel näha hindade allapoole viimist neilt kinnisvaramüüjatelt, kes müügitehinguni jõudmisega enam oodata ei kannata.
Teised kinnisvaramüüjad hoiavad hambad ristis hindu paigal. Sisuliselt lükkavad nad müügitehingud edasi kaugesse tulevikku. Kui tehingu edasilükkamine probleeme ei tekita, siis see ei pruugigi halb plaan olla.
Järgmisele aastale prognoositakse tänavuse 7-10% majanduslanguse asemele 5-7% majanduskasvu. Majanduse kasvukursile pöördumine ei tähenda kohest kinnisvara hinnatõusu, aga positiivse plaani järgi liikudes võiksid korterite hinnad 2020/2021 aastavahetuse hinnapõhja järel 2021. a lõpus aeglase tõususuuna võtta küll.
Artikli allikas: Andree Raid, Raid & Ko
