Laenunõustamine on esimene samm positiivse laenuotsuse suunas
Laenu taotlemine võib tunduda keeruline või tekitada nõutust – vahet pole, kas rahalist abi vajab eraisik, ettevõte või korteriühistu. Esimene asi, millele võiks laenu taotlemist kaaludes mõelda, on usaldusväärse finantspartneri leidmine.
Laenunõustamine võib oma olemuselt tunduda ametliku ja keerulise protsessina, kuid tegelikult on selle teenuse eesmärk hoopis vastupidine. Näiteks võib korteriühistu soovida parandada kortermaja energiasäästlikkust ja kohendada elamut visuaalselt paremaks või pakub huvi hoopis suurem, terve kortermaja ning ühistu haljasala tervikrenoveerimine. Mõlemasse äärmusesse või nende vahepeale jääva soovi osas on panga huvi alati sama: avatult kaasa mõelda, leida üheskoos parim lahendus ja edasistes sammudes kokku leppida.
Mis vahe on nõustamisel ja laenutaotlemisel?
Nõustamise ja laenutaotlemise erinevus seisneb selles, et nõustamine ei eelda veel kindlate summade teadmist, kui suurt laenu taotleda või kui palju enne nõustamisele tulemist remondifondi koguma hakata.
Nõustamise aluseks on soov aidata kujundada mõte konkreetsemaks ning soovi korral liigutakse sealt edasi laenutaotlemise juurde. Mida parem on eeltöö soovi arutamiseks, seda paremini oskab pank ka ühistu soove mõista ning ka seeläbi paremat nõu anda.
Enne laenunõustamise sooviga panga poole pöördumist on soovitatav läbi mõelda olulised punktid:
– kas kõik ühistu liikmed tervikuna toetavad soovi laenu taotleda;
– mis ulatuses on soov kortermaja uuendada;
– kas laenu soovitakse taotleda nt koos KredEx-i toetusega;
– millal oleks kõige parem renoveerimistöid teostada.
Nõustamiseks võib panga poole pöörduda igal ajal ja selleks ei ole kindlaid reegleid. Küll aga peaks nõustamise, laenutaotlemise ning ehitustööde vahele jätma piisava ajavaru. Kindlat ajavahemikku ei ole. Aega tuleb varuda seepärast, et renoveerimislaenu taotlemine eeldab eelnevat ühistusisest nõupidamist, vajalikke tehnilisi konsultatsioone omavalitsuse ja ehitusfirmadega ning laenutaotlemiseks vajaliku tehnilise info ettevalmistamist.
SEB pakub ka video teel nõustamist, mis võimaldab näiteks korteriühistul esmased küsimused läbi arutada kasvõi kogu ühistu juhatuse osalusel, ilma panka kohale tulemata.
Kuidas mõjutab ühistu renoveerimislaen kortermaja elanikke?
Renoveerimislaen väljastatakse panga positiivse otsusena taotlevale korteriühistule. Laenu taotlemisel hinnatakse korteriühistu maksevõimet, sealhulgas laekuvaid arveid, kogutava remondifondi makse suurust 1 m² kohta, majanduskava, majandusaasta aruannet jne. Need dokumendid esindavad korteriühistu läbipaistvust ja organiseeritust, mille põhjal tehakse ka kogu laenu analüüs.
Kuigi kogu laenutaotlemise protsessi analüüs keskendub korteriühistule kui organisatsioonile, siis moodustavad ühistu tegeliku sisu ühistu liikmed. Näiteks on üheks oluliseks teguriks see, kas jooksvaid arveid tasutakse õigeaegselt või viivisega. Need ühistu liikmed, kes ei ole tasunud arveid korrektselt, võidakse arvata maksevõime analüüsist välja, mis omakorda tõstab kogu maja vaates maksekoormust ühistule. Seega mõjutab iga kortermaja elaniku igakuiste arvete tasumine kogu laenuanalüüsi ning igakuiste laenumaksete suurust.
Maksekoormus arvutatakse korteriühistu kogutava remondifondi m² maksumuse baasil. Üldjuhul on remondifondi kogumine ühistutes tavaline, ent m² hind või remondifondi suurusjärk ei pruugi olla laenu taotlemiseks piisav. Nõustamisel on maksevõime teema puhul alati üheks pangapoolseks soovituseks, et kogutav fondimakse 1 m² kohta oleks vähemalt 15% ülekattepuhvriga laenumakse suurusest. See on oluline, sest remondifondi maksest saadud tulust kaetakse lisaks laenu tagasimaksele ka ühistu muid kulusid ning samas peab selle suurus olema talutav ka elanikele endile.
Näiteks saab tuua olukorra, kus ühistu (korterite üldpind 6000 m²) taotleb laenu kogu maja renoveerimiseks summas 700 000 € (eelduslik omafinantseering 50 000 €) ning on üldkoosoleku otsusega varem kogunud remondifondi 0,5 € m² kohta. Kuid laenuanalüüs näitab, et vähim soovituslik remondifondi kogumine 1 m² kohta laenusumma teenindamiseks peaks olema 0,8 € või isegi suurem. Selline muutus tähendaks aga 50 m² suuruse korteri elanikule igakuise kommunaalarve suurenemist ca 15 € võrra remondifondi makse näol.
Laenuga renoveerimistööde finantseerimine lisab küll ühelt poolt maksekoormuse, kuid samas annab võimaluse parandada elukvaliteeti ja kaasajastada kinnisvara ilmet ja väärtust. Suuri renoveerimistöid tegema motiveerib sageli parema soojuspüsivuse ja küttekulude alandamise eesmärk. Renoveerimistööd aitavad otseselt teostada muudatusi, mida ühistu soovib ette võtta ning teha vajalikke parendusi. Renoveerimistööde mõju saab näidete abil kalkuleerida ka SEB kodulehel energiasäästu kalkulaatoris.
Korteriühistu renoveerimislaen: seitse sammu positiivse laenuotsuseni SEB pangast
Renoveerimislaenu taotlemise aluseks on korteriühistu elanike tahe ning läbiarutatud meelestatus tööde vajaduste osas. Järgmisena tuleb kalkuleerida projekti maksumus, enamasti kaasatakse seejärel finantseerijana pank. Et saada võimalikult vähese ajaga positiivne vastus, on oluline olla õigesti valmistunud. Need seitse sammu aitavad korteriühistul renoveerimislaenu teekonda läbida:
1. Kaardista soovid. Ühelt poolt võib renoveerimissoov tuleneda elanike tahtest parandada elukvaliteeti, kuid teiselt poolt ka otsesest vajadusest, näiteks on kortermaja fassaad amortiseerunud või kommunikatsioonisüsteemid vajavad kaasajastamist.
2. Kaasa korteriühistu liikmed. Korteriühistu elanike soov ning kaardistatud vajadused on renoveerimise protsessi aluseks. Ilma enamuse toetuseta ei saa selliseid otsuseid ühistus teha.
3. Eelarvesta. Oluline on mõista, millised tööd on kõige vajalikumad ning mis nende hinnaks võib kujuneda. Renoveerimise teostamine võib lisaks ehituskuludele eeldada konsultatsiooni-, ekspertiisi- ja/või projekteerimiskulusid.
4. Pöördu panka. Planeeritavate ehitustööde tarbeks rahastuse saamiseks tuleks pöörduda panga poole, kust saab vajalikku nõu. Personaalne nõustamine aitab näiteks renoveerimisprojekti vedaval juhatuse liikmel paremini aru saada laenu taotlemise teekonna üksikasjadest ning selle võrra ka protsessi ühistu liikmetele lihtsamalt selgitada. SEB pank pakub ka videonõustamist, mis tähendab, et ühistu esindaja saab pangaga ideid arutada mugavalt koduses keskkonnas, mitte ei pea selleks eraldi pangakontorisse pöörduma.
5. Esita korteriühistu laenutaotlus. Taotlust saab esitada elektrooniliselt kodulehe või internetipanga vahendusel ning juurde tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid, mis on nõustamisel kaardistatud ja kodulehel välja toodud. Laenutaotluse saab esitada samuti mugavalt panga esinduslehel.
6. Laenu analüüs. Taotluse menetlemisel hinnatakse ühistu riske ja laenu tagasimakse jätkusuutlikkust. Analüüsis vaadatakse üle laenu eesmärk, maht, eelarve ja tagatis. Oluline roll on ka sellel, kas finantseerimist toetab näiteks Kredex. Laenu menetlemise perioodi pikkust on raske määratleda, sest seda mõjutavad taotletava laenusumma suurus, laenuperiood ning võimalikud eritingimused.
7. Positiivne otsus ja laenu väljamaksmine. Pärast laenukomitee poolt kinnituse saamist edastab kliendihaldur positiivse otsuse alati koos põhitingimustega. Otsuses on alati tähtsal kohal KÜ sissemakse ootus ja laenusumma suurus, intress ja lepingutasu ning tehnilised andmed. Otsuse osas on alati ootus, et kõik ühistu liikmed kui osalised tutvuvad tingimustega ning seejärel saab haldur vajadusel tingimuste tähendust selgitada.
Kokkuvõtteks
Korteriühistu renoveerimislaen on kompleksne ning kombineeritud lahendus. Ühelt poolt võimaldab laen kinnistu parendamist ning selle võrra ka elukvaliteedi tõusu. Teiselt poolt hõlmab laen paljusid osalisi ning laenu taotlemine ning sellega kaasnevad detailid peavad olema ühistus kooskõlastatud. Kohustus on pikaajaline, see eeldab korteriühistu üksmeelsust ning kindlasti usaldust. SEB pank soovib olla alates esimesest nõustamisest hea koostööpartner, kes aitab korteriühistul aru saada vajadustest, mõtestada teekonda ja täita eesmärke, riske hinnates ja kalkuleerides.
Renoveerimislaenu taotlemise ABC:
• Tutvu tingimustega kodulehel
• Registreeru (video)nõustamisele
• Esita laenutaotlus
Rohkem infot: www.seb.ee
Artikli autor: Toomas Palts, SEB äriklientide osakonnajuht
