Kinnisvaraturu vaikelu jätkus ka novembris. Ostjaskonna suurimaks mureks on saanud kasvav euribor.
Kui sügise ootuses kahandasid inimeste kindlustunnet kõrge inflatsioon ja teadmatus energiahindade suhtes, siis nüüd, mil vähemalt elektrihinnaga sai asi selgeks, on ostuaktiivsuse suurimaks kahandajaks tõusnud üha kasvav euribor. Loomulikult ei ole kuhugi kadunud ka teised negatiivsed tegurid nagu majanduslangus, pidevalt tõusev toidukorvi hind ning üldine ebakindlus, mis on tingitud sõjast ja selle otsesematest ning kaudsematest mõjudest.
Meid ootab ees vaikne talv ning kõik hakkavad ootama kevadet, mil prognooside kohaselt peaks majanduslanguse põhi olema käes või ületatud ning energiakriisis ehk käegakatsutavam lahendus olemas.
Järelturg saab peamiseks
Üldise ebakindluse ning kõrgete ehitushindade tõttu ostjaid kaotav uusarenduste turg läheb mõneks ajaks pausile. Ehitusplaanide peatamisest on märku andud mitmed suured ja väiksemad arendajad.
See toob fookusesse järelturu, kus populaarsed on soodsama hinnaga korralikud korterid nii vanemates kui uuemates majades. Ebakindlus ja pakkumiste arvu kasv mõjutavad siiski ka seda segmenti, nii et hinnaootustes tasub endiselt olla paindlik ja vajadusel tuleb teha soodustusi.
Sama kehtib ka üürituru kohta, kus kaubaks läheb korter, mis on mõistlike kõrvalkulude ning üürihinnalt pigem odavamas klassis.
Tallinna turg langes
Tallinnas müüdi novembris 664 korterit (oktoobris 697), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 2791 eurot ruutmeetri eest. Muide, mullu novembris, investeerimisbuumi kõrgajal, vahetas omanikku 1103 korterit. Võrreldes oktoobriga langes korterite hinnatase 2,8% samas kui aastaga tõusis see siiski veel 19,5%.
Aktiivsem uute korterite valmimine ja ostjatele üleandmine mõjutas novembris tugevalt aga Tartu turu tulemusi. Nii müüdi 185 korterit (oktoobris 113), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2394 eurot. Hind kasvas kuuga 9,7% ning aastaga suisa 42,3%.
Uued korterid mängisid rolli ka Pärnu kinnisvaraturul ning seda juba teist kuud järjest. Novembris müüdi suvepealinnas 77 korterit (oktoobris 74) ning ruutmeetri mediaanhind ületas maagilise 2000 euro piiri (2280). Kui kuuga kerkis hinnatase 18,2%, siis aastaga 45,1%.
Kasvu näitas novembris ka Narva kinnisvaraturg. Müüdi 53 korterit (oktoobris 47), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 542 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 9,9% ja aastaga 12%.
Sarnaselt Tallinnale on ka teistes mainitud linnades müüdud korterite hulk aastataguse ajaga võrreldes tugevalt langenud.
Artikli autor: Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
