Tegelikkusele mittevastavad eeldused on levinuim möödalask, mida tehakse oma vara kindlustades. “Kahjuks ei võta kõik inimesed näiteks enne kodukindlustuse sõlmimist seda aega, et läbi mõelda, milline kindlustuskaitse on just temale vajalik,” räägib BTA vastutuskindlustuse riskihindaja Gerli Mae-Vello ning selgitab lähemalt, milliseid riske võivad inimesed kodukindlustust valides alahinnata.
Igal aastal on Eesti juhtumeid, kus kellegi kodu ja vara saab tugevalt kahjustada. Kindlustusseltsiga suhtlema hakates on aga kannatanu ebameeldivalt üllatunud, et valitud poliis ei kata tekkinud kahjustusi sellisel määral, nagu ta ette on kujutanud ja vaja oleks. Millest tekivad sellised arusaamatused? “Kahjuks pööratakse vähe tähelepanu koduse vara kindlustussummale poliisil ja muudele koduse varaga seotud asjaoludele kindlustustingimustes,” põhjendab Mae-Vello.
“Üks suuremaid eksiarvamusi ongi, et inimesed eeldavad, et kui mingi kodukindlustus on olemas, siis oled automaatselt kõikide kodu puudutavate juhtumite eest kaitstud. Näiteks võib tuua piirkonnad, kus üleujutuse risk on suurem. Võib selguda, et valitud riskidega poliis ei kata üleujutuste poolt tekitatud kahjusid, seega tuleks arvestada ka kodu asukoha eripärasid ja veenduda, et poliis sisaldaks lisakatet piirkondlike riskide jaoks,” selgitab BTA vastutuskindlustuse riskihindaja ning selgitab, et eristada tuleb koguriskikindlustust valitud riskide kindlustusest.
Kes maksab kinni naabri remondi?
Kõige sagedasemad kodukindlustuse juhtumid on seotud veekahjudega. “On täiesti tavaline, et mõni veetoru lekib või näiteks pesumasina voolik läheb katki. Sellisel juhul võib veekahju olla päris suur, vahetamist võivad vajada nii ruumis asuvad esemed kui ka kogu põrand. Kortermajades võib aga sellise õnnetuse puhul vesi voolata alumise naabri korterisse ning siis tuleb ka see kahju naabrile hüvitada,” kirjeldab Mae-Vello ühte levinumat olukorda.
“Kui inimene on valinud kodukindlustusega koos vastutuskindlustuse, siis hüvitab kindlustus ka kolmandale isikule põhjustatud kahju,” ütleb Mae-Vello ning lisab, et ka eramajades võib ette tulla olukordi, kus koduomanikul tuleb naabrile tekitatud kahju hüvitada. “Meil on olnud palju juhtumeid, kus tormiga on puu kukkunud naabri hoonele või sõidukile – ka nendel juhtudel aitab vastutuskindlustus naabrile tekkinud kahju hüvitada.”
Kas kindlustussumma on piisav?
Tulekahjud ei ole küll õnneks kõige sagedamad kindlustusjuhtumid, aga nende puhul on kahjud kõige suuremad – üldjuhul hävib siis suur osa hoonest ja kogu seal olev vara. “Enne kindlustuslepingu sõlmimist tasub üle vaadata ka oma koduse vara kindlustussumma – kas ulatusliku kahju korral, kui hävib kogu sinu kodune vara, piisab poliisil märgitud kindlustussummast, et kogu hävinud vara asendada,” räägib BTA vastutuskindlustuse riskihindaja.
“On olnud olukordi, kus vara on olnud kindlustatud ligi kolm korda väiksemas summas kui on vara tegelik väärtus. Sellisel juhul ei pruugi täishävingu puhul piisata isegi hädavajaliku soetamiseks ning on oht jääda olulise rahalise koorma alla,” hoiatab Mae-Vello ja lisab, et kodu ise on üldjuhul kindlustatud selle taastamisväärtuses, kuid alati tasub poliisil sellele tähelepanu pöörata. Kui märgitud on konkreetne kindlustussumma hoonele, siis tuleb veenduda, et sellest summast ikka piisab hoone täielikuks taastamiseks.
Koduse vara kindlustussumma olulisus võib ilmneda ka väiksemate kahjude korral ”Poliisil märgitud summa on maksimaalne summa mida kindlustus hüvitab ühe juhtumi korral. Peaks mõtlema, mis vara kodus on ja kui juhtub õnnetus kõige hinnalisema esemega kodus, siis kas sellest summast piisab,” selgitab Mae-Vello.
“Näiteks on olnud olukord, kus kodune vara oli kindlustatud summas 2000 eurot ja laps viskas mänguhoos palli vastu televiisorit, mis maksis 3000 eurot. Sellisel juhul hüvitas kindlustus 2000 eurot ja ülejäänud summa pidi uue teleri ostuks pere ise juurde tasuma. Selle konkreetse näite puhul oleks aidanud koguriskikindlustus, sest põhiriskid: tuli, torm, veekahju ja vargus/vandalism, ei kata üldse sellist kahju,” selgitab BTA vastutuskindlustuse riskihindaja koduse vara kindlustussumma olulisust.
Mis juhtub kodust väljaspool?
Mae-Vello selgitab, et lisaks kodus juhtuvatele õnnetusjuhtumitele on koduse vara kindlustuskoha laienduse puhul kindlustatud ka kaasaskantav vara. “Sellisel juhul on kindlustatud näiteks rõivad, mobiiltelefonid, sülearvutid ja tõukerattad isegi siis, kui õnnetus juhtub kodust väljaspool.”
Võimalik on valida ka laiendatud vastutuskindlustus, mis tähendab, et kindlustus katab sinu ja su pereliikmete poolt tekitatud kahjud. “Meil on olnud juhtumeid, et laps on jalgrattaga külaliste autole otsa sõitnud, sellisel juhul aitab vastutuskindlustus tekitatud kahju autoomanikule hüvitada,” toob Mae-Vello näite ning lisab, et ka lemmiklooma poolt teistele isikutele tekitatud kahju aitab sel juhul kindlustus hüvitada.
“Oluline on kodukindlustuse võimalustega tutvuda ning leida sobiv lahendus, et hiljem ei oleks ebameeldivaid üllatusi. Tavaline hoone omaniku vastutuskindlustus katab ainult hoonest või kinnistust tulenevad kahjud, seega tasuks läbi mõelda, milline on riskitaluvus,” soovitab riskihindaja.
Soovitused kodukindlustuse valimisel:
- Kindlustamisel vali koguriskikindlustus, mis pakub kõige laiemat kindlustuskaitset.
- Vali kodusele varale piisav kindlustussumma vastavalt selle väärtusele.
- Kaasaskantavale varale vali täiendav lisakaitse: koduse vara kindlustuskaitse väljaspool elukohta.
- Kõrgematel korrustel elades vali suurem vastutuskindlustuse kindlustussumma, et õnnetuse korral oleks kaetud kõikide allpool asuvate korterite kahjunõuded.
- Loe kindlustustingimusi ja küsi abi klienditeenindusest.
BTA erinevate kodu- ja vastutuskindlustuse valikutega saad tutvuda bta.ee kodulehelt
