Juulis näitas suuremate linnade korteriturg langust nii tehtud tehingute kui ka hinnatasemete lõikes. Kas tegu oli vaid suvise kukkumise või laiema trendiga, näeme lähikuudel.
Arvamused turu edasise arengu suhtes kipuvad lahku minema. Kõik sõltub sellest, milliseid näitajad aluseks võtta ning mille järgi prognoosida. Positiivsena saab esile tuua, et inflatsioon väheneb ning energiahindades suurt talvist tõusu ei ennustata. Negatiivse poole pealt on tähtsamad aspektid majanduse kehv seis, kõrged laenuintressid ning ostjate madal kindlustunne.
Neid mõjutajaid arvestades on ennustatav, et lähemal ajal jätkub praegusega sarnane seis – turg on toimiv ja tehinguid tehakse, kuid ettevaatlikust on palju ning tehinguni jõutakse aeglasemalt.
Enim otsitakse heas seisus või renoveeritud kortereid, kuhu saab kohe sisse kolida või on vajalike tööde maht väike. Teisalt on nõutud kaup ka soodsama hinnaga remonti vajavad korterid.
Väga tugevalt on esile kerkinud aga see, et kui müügile saabub hea hinnaga keskmisest kvaliteetsem korter, mille interjöör ning maja on stiilsed, tulevad huvilised koheselt ning tihti läheb ka ülepakkumiseks. See näitab, et kvaliteetsele järelturukorterile on olemas sihtgrupp, kes on praegu nii öelda ooterežiimil.
Korteriturg aeglustus
Juulis müüdi kogu Eestis maa-ameti andmetel 1649 korterit, mis on juunist 15,6% vähem. Aastataguse juuliga võrreldes langes tehinguaktiivsus aga 24,1%, kusjuures sellises suurusjärgus vähenenud müük on Eesti kinnisvaraturgu iseloomustanud juba üle poole aasta. Korteri ruutmeetri keskmine mediaanhind kogu Eestis oli juulis 2120 eurot. Kuuga langes hinnatase 5,5%, aastaga kerkis see aga 1,9%.
Tallinnas müüdi juuli jooksul 643 korterit (juunis 810), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2921 eurot. Kui kuu jooksul langes hinnatase 5,7%, siis aastaga kerkis see 4,3%.
Tartus vahetas omanikku aga 157 korterit (juunis 173) ning siin tuli ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 2324 eurot. Kuu jooksul langes hinnatase 4,2%, aastaga aga kasvas 7,9%.
Pärnus sõlmiti juulikuus 51 korteri ostu-müügileping (juunis 62), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1557 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 21,5%, siis aastaga kukkus see 9,9%.
Narvas müüdi juulis 66 korterit (juunis 68) ning selle tulemusel kujunes ruutmeetri mediaanmaksumuseks 531 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 0,7%, siis aastaga 1,3%.
Seega võib öelda, et pikalt meie turgu iseloomustanud korterite hindade kahekohalised aastatõusud on nüüdseks lõppenud ning mõnel pool asendunud juba ka langusega.
Artikli autor: Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
