JÕULUKS KOJU #1 | Soovide kaardistamisest krundi soetamiseni
Suur osa meist unistab sisimas päris oma kodust, täpsemalt öelduna oma majast. Õnnesoovid neile, kellel see unistus on täitunud – nautige –, aga paljudel lugejatest (veel) pole. Seetõttu toob Kaanon Kinnisvara teieni sarja, kus tutvustame ühe pere kodu loomise lugu sammhaaval, kogu protsessi detailselt läbi töötades. Avaosa ühendab kahte teemat: mõttetasandilt tegudeni minemist ning krundi otsingutest selle soetamiseni.
Erkki on ehitusmaterjalide müügiga tegelev tartlane, kes otsustas koos kaasaga ehitada päris oma kodu. Pere eesmärk on tulevased jõulud võtta vastu juba uues kodus. Kaanon Kinnisvaral tekkis mõte protsessi algusest lõpuni kajastada, et pakkuda lugejatele inspiratsiooni ja mõtteid enda kodu soetamise ja/või ehitamise teemadel.
Motivatsioon, esmane eelarve, projekti juhtimine
Mõttest tegudeni
Mõte oma majast idanes peas juba aastaid. Järk-järgult oleme tegudele lähemale liikunud ja ühel hetkel tunduski sobiv aeg reaalselt tegutsema hakata.
Oma maja on seotud privaatsuse sooviga ja tahtega saada korterist suuremat elamist.
Soov kui selline on alati olemas olnud, aga algusaastatel ei võtnud otsingut nii tugevalt päevakorda, et nii, nüüd see aasta hakkame kindlasti otsima. Aastaid tagasi ei olnud ka nii palju võimalusi maja osta või seda ehitama hakata.
Üürikorterist majja
Üürikorterist päris oma korterisse minna ei soovinud, sest näiteks suurem korter Tartus maksab ümmarguselt sama, mis maja. Korterite hinnad on täna ikka väga kõrgel!
Samuti on olulised elukeskkond, mugavus ja seos oma hobidega (nt on vaja suuremat panipaika, garaaži jm, mida kortermaja ei paku). Ehk siis meie soovidega läks maja rohkem kokku kui korter.
Rahalised võimalused
Soovisime alguses võimalikult palju oma vahenditega ära teha: krundi soetamine, projekteerimine, ehitusega alustamine. Võimalikult suur omafinantseering on ka panga silmis positiivne, kui ta kaalub meile laenu andmist. Päris nullist taotledes on panga käest raske vahendeid saada.
Eelarve paika saamine
Eelarve ei ole praegugi päris lõplikult paigas. Seda on väga raske teha, eriti tänasel päeval.
Pank mõistagi küsis, et mis on teie konkreetne eelarve. Tegime pangale põhjaliku eelarve materjalidest, töödest, protsessidest ja siis saime tegelikult ka ise üsna täpse pildi ette, mis summade piires tegutseme (rahaasjadest ja suhtlusest finantsasutustega lähemalt juba järgmises postituses – toim.). Aga nagu viidatud, siis eelarve on mingil määral kogu aeg muutumises.
Projekti juhtimine
Olen ehitusmaterjalide müügiga tegelenud 23 aastat, pikalt sektoris sees olnud ja tunnen valdkonda ning ehitusmaterjale keskmisest inimesest paremini. Lisaks oman päris suurt kliendibaasi, kellest paljud võiks mulle võimalikult hästi ja sobivalt alltöövõttu ehk ehitustöid teha. Samuti on mul mõningane hinnaeelis nii materjalide kui ka töö puhul. Argumendid kokku pannes on ise ehitamine, ilma peatöövõtjata, loogiline tee.
Ise teeme kergemaid töid: krundi puhastamine võsast, kõiksugused koristusprojektid jmt. Tulevikus plaanime ka lihtsamaid ehitustöid (nt vundamendi soojustamine, liistude ja parketi panemine jm) ning haljastust kahekesi teha. Enamasti tuleb siiski kaasata oma alade spetsialistid. Fassaadi, katuse ja eritöödega seotud asju küll ise ei tee, aga saame sealgi abiks olla.
Krundi kasuks otsustamine, kriteeriumid, asukoht, soetamine
Miks ehitada ise?
Oma soovidest lähtudes ja ehitusvaldkonnas sees olles nägin, et suur osa pakutavatest majadest ei vasta nõuetele (soojustus, ehituslahendus jms). Paljude puhul tundub pealtnäha justkui okei maja, aga lõpuks tuleks ikkagi hakata ümber ehitama. Ja sel pole minu hinnangul mõtet.
Siis olid valikus majad, kus vana maja tuleks enne täielikult „maha lükata“ ja alles siis ehitama hakata. Niipidi talitades oleks aga kogu ehitusprotsess tunduvalt kallimaks läinud. Targem on ehitada nullist ise ja korralikult, seejuures pidades silmas energiatõhususi ja ruumipaigutuse soove.
Teisisõnu: valikus ei olnud valmis maja, mida sooviks osta.
Tegelikult, Tammelinnas isegi oli üks vanem maja, mida sai ka vaatamas käidud. Mõte oli, et ainult karp jääb püsti ja sellest lähtuvalt siis ehitada. Aga vana maja renoveerimise puhul on nii palju piiranguid ees, ei saa teha oma soovidele vastavalt, vaid tuleb vaadata, mida üldse saab teha. Ja siis läheks ka hind uue majaga samaväärseks.
Arvan, et kui krunt soetada, projekti ise juhtida ja nullist ehitada, siis saab enda soovidele vastava maja teoorias sobiva korteri hinnaga.
Krundi kriteeriumid
Krunti tahtsime linna või võimalikult linna lähedale, kaugele põllu peale ei soovinud. Lõpuks otsisime krunti konkreetsesse piirkonda (Ülenurme).
Algul vaatasime ka teisi piirkondi, kuid suhteliselt kiiresti matsime need mõtted maha. Mujal oli valik väike, krundid olid ka tunduvalt kallimad. Näiteks vaatasime korra Kvissentali. Sealne krunt oli kallim ja ka asukoht väga ei sobinud.
Ülenurmele on näiteks minu töökoht lähedal ei pea igapäevaselt läbi linna sõitma. Samuti on Ülenurme hästi arenev piirkond (olemas on lasteaiad, koolid, toidukauplused).
Üks argument Ülenurme kasuks otsustamise puhul oli ka näiteks see, et Ülenurmel saaksid lapsed ise jalgsi koolis käia. On aga piirkondi, kus tuleb igapäevaselt lastele taksojuhi ametit pidada.
Krundi suurusest. Meie krunt on väike (1003 ruutmeetrit). Tahtsime ikka suuremat, näiteks vähemalt 1400-ruutmeetrist, aga suuremaid ei olnud valikus. See tähendab, et oli, aga meie ostuhinnast kaks korda kallimalt.
Sobiva krundi leidmine
Minu klient ehitas Ülenurmel parasjagu mitut maja, mistõttu olin sealse ehitusprotsessiga küllaltki seotud ja tingimustest teadlik (sh, mis pinnased jm seal on). Kui ma hakkasin Ülenurmel seoses müügitööga aeg-ajalt käima, siis nägin, et toredasse kohta tulevad väga asjalikud majad.
Algne mõte oligi, et ehk osta ära üks mainitud majadest. Aga siis mõtlesime, et võiks sama hinna eest saada ikka suurema maja.
Seejärel võtsime arendajaga ühendust, et tahame krunti. Selgus, et valikus on veel vaid mõned krundid, juba enne kv.ee portaali jõudmist müüdi ca pooled ära.
Meil oli seal mõne krundi vahel valida ehk et ei olnud nii, et tegu oli ühega viimastest kruntidest ja meil polnud valikut, vaid antud krunt reaalselt sobis ja meeldis. Kui krundiga tutvuma läksime, sai kohe selgeks, et tegu on õige ja hea piirkonnaga ning ümberringi on uued majad – just nii, nagu soovisime.
Maksumus ja kauplemine
Krundi letihind oli 39 900 €. Kuna tunneme arendajat, siis tutvuse tõttu saime hinda ka mõned tuhanded allapoole tingida.
Maksumus oli küll oluline, aga krunti otsides otsest eelarvet ees ei olnud. Fakt on see, et häid krunte on valikus väga vähe, mistõttu tuleb hinna osas kohati silm kinni pigistada.
Krundi lühianalüüs
Krunt meeldis ja sobis peamiselt kahel põhjusel: suhe ilmakaartega ja asukoht üldisemalt. Mõni valikus olnud krunt oli suure maja varjus n-ö augus, kuhu päike peale ei paista. Või oli krunt imeliku kujuga, kuhu on keeruline mõelda sobivat lahendust.
Asukoha puhul meeldib ka see, et meie krunt ei ole päris tee ääres, on natuke rohkem küla sees. Samuti läheb ümbruskond meie maitse ja soovidega kokku (mida ja kuidas meie ümber on ehitatud/ehitatakse).
Muidugi on oluline, et krundi kommunikatsioonid olid hinna sees: elektrikilp krundi ääres, vesi, gaas, ja kanal kenasti olemas. Samuti on olulised krundi ehitustingimused üldisemalt (mida üldse saab ehitada).
Negatiivse poole pealt on 1000-ruudused krundid üksteise otsas, majade vahed väikesed, privaatsus piiratud. Tuleb kõva hekitegemine. 🙂
Samuti asub krunt vanas soos, maapind on mõnevõrra mäda. Eks kuhugi põllu peale vundamenti ehitada on tunduvalt lihtsam. Samuti on kõnealuse krundi puhul asjakohased märksõnad pinnase väljakaevamine, geotekstiilid, drenaažisüsteemid.
Ehk siis: krunt oli mõne teise samaväärsega võrreldes natuke odavam, aga tulevane ehitus on see-eest raskem ja kallim.
Kõike arvesse võttes oli hinna ja kvaliteedi (loe: asukoht jm mainitud teemad) suhtelt meie arvates siiski tegu parima võimaliku krundiga.
JÄRGMISES OSAS: Maja täpne ettekujutus (sh projekteerimine), suhtlus finantsasutustega, detailne eelarvestamine. Püsige lainel!
Allikas: Kaanon Kinnisvara
