Haapsalu Linnavalitsus korraldas koostöös Eesti Arhitektide Liiduga arhitektuurivõistluse, millega otsiti terviklahendust linnavalitsuse uuele hoonele. Võistlusele laekunud ideekavandite rekordarvust tunnustati parimaks arhitektuuribüroo molumba võistlustöö „Kirsiaed“. Näitus võistlustöödest on Haapsalu Kultuurikeskuses avatud kuni kuu lõpuni.
Möödunud aasta oktoobris algatatud Haapsalu Linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlusele laekus enneolematult suur arv võistlustöid – kokku esitati tähtajaks 36 ideekavandit. „Žürii töö oli väga pingeline ja vaidlusterohke, sest tugevaid töid oli mitmeid. Üldiselt olen tulemusega rahul, sest võidutööst on võimalik ehitada Haapsalu Lossiplatsile ja linnavalitsusele sobilik ning linnaruumi kaunistav hoone,“ kommenteeris Haapsalu linnapea ja žürii esimees Urmas Sukles.
Žürii liikme, arhitekt Mattias Agabuši sõnul pakub võidutöö lahendus Haapsalule sobiliku kaasaegse uue linnavalitsuse hoone. „Pakutud arhitektuurne võti on meeldiv ja tänapäevane ning valitud puitarhitektuuri meetod kõnetab mitmeti. Võistlustöös on vaimukad vihjed keskaegsele Haapsalule ning ajaloolisele puusepatööle. Teisalt suunab tänapäevane puitarhitektuur asjakohaselt vähendama ehitiste süsiniku jalajälge – suund milles Haapsalu soovib tegudega osaleda,“ kommenteeris Agabuš, kelle arvamusel on „Kirsiaia“ lahendusel väärt võimalus saada osaks Haapsalu ja üldse Eesti ruumikultuuri rikastamisel.
Arhitektuuribüroo molumba visiooni järgi on Haapsalu Linnavalitsuse uus hoone nii värskendav kui ka tagasihoidlik täiendus väärikasse ajaloolisse linnakeskkonda. Hoone ilme lähtub Haapsalu vanalinnas väljakujunenud hoonete tüpoloogiatest, lisades neile kaasaegse käsitluse.
Linnavalitsuse uus hoone tekitab tervikliku linnakvartali ja visuaalse jätkuvuse koos Lossiplats 4 asuva tänase politseimajaga. Linnavalitsuse ja politseimaja vahele tekib intiimne sisehoov, mis on lahendatud mõnusa kirsiaiana. Kirsiaed on jaapani aia moodi range, samas intiimne, istumispesadega ruum, kus saab pidada nii piknikku kui koosolekut. Kirsiaia põhjapoolsesse serva tekib astmestik, kus aed laieneb kuni Väike-Mere ja Rüütli tänavani, kus olemasoleva tamme alla tekib mõnus avalik istumisala ning heakorrastatud nurgapark.
Hoone lõunaküljes paikneb avar varikatusega kaetud päikeseline ala, Lossi platsi jätk ja väljasopistus – ehk hoone pidulik peasissepääs. Tekib platsi loogiline laiendus ehk omamoodi kaetud väljak, kuhu külastaja saab parkida jalgratta ning kuhu suvisel ajal laieneb kohvik.
Väike-Mere tänav muutub tüüpiliselt haapsalulikuks kitsaks hoonetega palistatud jalakäijate tänavaks, kus uue hoone ning sillutatud tänava vahele saab luua piisavalt laia haljasriba põõsastest ja niidumurust, tekitades nii elurikkust soosivat madalhaljastust.
Hoone arhitektuur on kooskõlas Haapsalu vanalinna hoonestuslaadiga, moodustades kahekorruselise kelpkatusega maja, mille kõrgus väheneb koos Väike-Mere tänava laskumisega, andes selliselt hoonele veidi ootamatu vormi ning põneva siseruumi teisel korrusel. Kui keldrikorruse välisseinad rajatakse monoliitsest raudbetoonist, siis linnavalitsuse maapealne osa on ette nähtud rajada puittarinditega: ristikihtpuidust vahelaed ja kandvad seinad, liimpuidust postid, talad ning sarikad. Hoone välisviimistlus on samuti domineerivalt puidune.
Hoovipoolne lääne suunda avanev maapinnalt mitte vaadeldav katus kaetakse päikesepaneelidega. Hoone järgib kõiki hea energiatõhususe saavutamise põhimõtteid ning arhitektuurne lahendus aitab kaasa liginullenergia taseme saavutamisele.
Praegu toimetab linnavalitsus 1972. aastal valminud administratiivhoones Posti tänaval ning olemasolev maja ei vasta enam linnavalitsuse vajadustele.
Kokku moodustas arhitektuurivõistluse preemiafond 38 000 eurot.
I preemia (13 000) eurot läks „Kirsiaia“ autoritele: Karli Luik, Johan Tali ja Harri Kaplan (molumba)
II preemia (10 000 eurot) said ideekavandi „Linna maja“ eest arhitektuuribüroole DAGOpen, autorid: Jaan Kuusemets, Keiu Tulev, Erko Luhaaru, Allar Esko, Anna Solts, Angelina Šilova ja Ervin Golvih.
III preemia (7000 eurot) pälvisid ideekavandi „Lasse ja Bosse“ eest Siiri Vallner ja Indrek Peil arhitektuuribüroost KAVAKAVA.
Ergutuspreemiad (mõlemad 4000 eurot) otsustati anda ideekavandite „Vista“ ja „Nelik“ autoritele, kelleks osutusid Eero Endjärv ja Kaarel Susi arhitektuuribüroost Arhitekt 11 ning arhitektuuribüroode Asum Arhitektid, Kuup Ruut ja Sala Terrena arhitektid Hannes Koppel, Rahi Herm Lokotar, Karl-Johan Jakobson, Tristen Vardja, Eneli Niinepuu ja Grete Loviis-Saar.
Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid Haapsalu linnapea ja žürii esimees Urmas Sukles, Haapsalu aselinnapea Helen Rammu, Haapsalu arhitekt-planeerija Maarja Toomemäe, volitatud arhitekt Harry Lindemann ning Eesti Arhitektide Liidu liikmed volitatud arhitektid Mattias Agabuš, Vahur Sova, ja Maarja Elm-Sadam.
Näitus võistlustöödest on Haapsalu Kultuurikeskuses avatud kuni kuu lõpuni.
