60-ruutmeetrine 3-toaline korter võib olla funktsionaalsem kui 75-ruutmeetrine. Selliste asukohalt sarnaste kodude hinnavahe aga ulatub üle 50 000 euro. Nii tasuks igal koduostjal põhjalikult üle vaadata huvipakkuvate korterite planeeringud, sest hinnavõit väiksema, aga hästi lahendatud kodu puhul võib olla märkimisväärne. Ühtlasi tagab selline teadlik eeltöö, et tulevane kodu vastab ka tulevikus pere vajadustele. Bonava arhitekt Erko Leo selgitab, kuidas ära tunda hästi läbimõeldud planeeringuga kodu.
Nutikalt lahendatud hoiustamine
Üks olulisemaid omadusi, mida uue kodu valikul tähele panna: kuidas on lahendatud hooajaväliste riiete ja spordivarustuse, aga ka majapidamistarvete ja muude kodus vajalike asjade hoiustamine. Seda nii eraldi panipaigana kortermaja alumistel korrustel kui ka korteri sees esikus ja magamistoas. Näiteks võiks sisseehitatud kapisüsteemis olla kõrgem osa, kuhu suuremõõtmelisi tarvikuid (triikimislaud, tolmuimeja, kuivatusrest) mugavalt paigutada.
Pere vajadustega arvestav magamisruum
Korteri peamises magamistoas peaks olema ruumi mahukaks garderoobiks, soovi korral saab selle sisse planeerida ka töölaua erilahenduse.
Pisikeste lastega pere peaks jälgima, et magamistoas oleks voodi ja küljeseina või garderoobi vahel piisavalt ruumi lapsehälliks. Võibolla aga on hoopis soov tekitada toa ühte seina kodukontori ala – pane tähele, et seinas oleksid selleks olemas vajalikud kaablid ja pistikud.
Foto: Maris Tomba
Avatud planeering ja ühine söögiala
Kuigi on ka neid, kes eelistavad eraldiseisvat kööki, siis väiksemal pinnal on mõistlik elutuba, köök ning söögiala kombineerida. Hea planeeringu puhul mahub ka väiksemasse elutoa-köögi vahelisse alasse söögilaud. Nii tekib voogav ja visuaalselt terviklik ruum, kus kogu pere, aga ka külalised saavad olla koos. Tänu sellele on korteris ka valgust rohkem.
Vannitoa lahendused
Pere vajadustele vastavas pesemisruumis tuleks kasutada olemasolevat ruumi maksimaalselt ära nii, et kõik vajaminev on leidnud oma koha ning üldmulje on rahulik ja puhas. Jälgi võimalusi nutikateks asjade paigutamiseks. Näiteks saab seina ja valamu vahele tekitada väljatõmmatava kõrgema kitsa (cargo) kapi, lisada tualeti kohale riiuleid või kapp. Oma loogilise koha peab leidma pesusahtel ning pesumasin-kuivati.
Loomulik valgus ja rõdu avarus
Ruumidesse peab jõudma piisavalt loomulikku valgust. Seda aitavad tagada maast laeni aknad ning rõdu, kuhu võiks pääseda elutoast läbi avara ukse. Nii muutub rõdu eluruumi pikenduseks ja sellega ka kogu tuba suuremaks. Rõdu võiks mahutada vähemalt väikse laua ja kaks tooli.
Foto: Maris Tomba
Seinanišid ja kasulik ruum
Korteri seinanišid võiksid olla kasutusele võetud, et ei jääks kuskile tarbetut ruumi. Näiteks sobib seinaorv töönurgaks, kuhu saab paigutada tooli ja laua ning selle kohale kapi või riiuliruumi.
Ruumide loogiline paigutus
Pane ka tähele, kuhu avanevad abiruumide uksed. Näiteks tualeti ja vannitoa uks võiks paikneda elutoast või köögist eemal. Selle olulisus tuleb esile eriti siis, kui võõrustad külalisi. Samuti pole mugav, kui vannitoa uks on kohe korteriukse kõrval.
Suurem ruutmeetrite arv ei tähenda alati suuremat mugavust. Läbimõeldud planeeringuga on võimalik luua ka väiksemast korterist avar ja helge kodu, kus kõigel vajalikul on oma koht ja ruum on maksimaalselt ära kasutatud. Nii saab tubade arvus või mugavustes järelandmisi tegemata valida ka väiksema üldpinnaga kodu, mis kokkuvõttes tähendab võitu nii ostuhinnas kui ka kodukuludes.
