Baltimaade suurima puidu jaemüüja Puumarketi Tartu osakonna juhataja Mari-Liis Mihkelsoni sõnul on puidutöötlusvahendid muutunud järjest keskkonnasõbralikumaks, mis muudab aga hooldusvälba varasemast kordades lühemaks.
„Kui vanasti võis toode olla hooldusvaba aastakümneid, siis nüüd peaks mõnda puitmaterjali põhjalikumalt töötlema iga kolme, faasaade näiteks iga nelja ja mõnel juhul ka kümne aasta tagant. Tavalist immutatud puit-terrassi peaks igal aasta õlitama. Erand on termotöödeldud puit, mis vajab vähem hooldust ja mõnda puitu ei saagi esimesed aastad töödelda, sest näiteks Euroopa lehis sisaldab palju vaiku ja ei võta hooldusvahendit kohe sisse,“ ütles Mihkelson.
„Seepärast on inimesed hakanud rohkem termotöödeldud puitu kasutama, mis esialgu on küll ostes kallim, kuid millega ei pea edasi suurt tegelema. Termotöödeldud puit muutub paari aastaga pruunist ilusaks plaatinahalliks, millega paljud arvestavad ja eelistavadki naturaalselt ja suhteliselt hooldusvaba tulemust. Kui aga on soov säilitada esialgne pruun toon, siis peaks seda toonitud pigmentõliga korra aastas õlitama ja laud näeb jälle välja nagu uus,“ lisas Mihkelson.
„Vähese hoolduse tõttu kasutatakse nii terrassi- kui seinalaudisena järjest rohkem ka komposiitmaterjale, mis vastupidavuse suurendamiseks koosnevad puit- ja kunstmaterjalide segust. Komposiitmaterjali võib värskendamiseks hooldada spetsiaalse puhastuskontsentraadiga, aga sisuliselt piisab kogu hoolduseks ka lihtsalt regulaarsest pesust,“ lisas Mihkelson.
Uus trend: kasutatakse rohkem erilisi ja teise sordi materjale
Puumarketi osakonnajuhi sõnul olid eestlased varasemalt peamiselt kõige kõrgema kvaliteediklassiga puidu usku, aga nüüd kasutatakse järjest rohkem ka teisi sorte. “Tegelikult näiteks aiamaja või suvila jaoks sobib teise sordi puit koos oksakohtade ja üksikute defektidega väga hästi. Teisalt annab see ka puidule rohkem isikupära ja oksakohtadega materjali kasutatakse täiesti teadlikult sisekujunduses rustikaalsema aktsendi lisamiseks. Osadele laudadele antakse teadlikult eriline ilme – näiteks harjatakse termotöödeldud lauda, et lisada sellele naturaalne ja natuke kulunud välimus,” ütles Mihkelson.
„Lisaks looduslähedusele ja rustikaalsusele on moes ka vaga erilise ilmega materjalid – näiteks tumedaks söestatud puidu kasutamine aktsendi andmiseks ja teiste materjalidega kombineerimiseks. Üleüldse kasutatakse näiteks fassaadidel omavahel erinevaid materjale – krohvi, betooni ja puitlaudist,“ lisas Mihkelson.
„Eestlaste majade fassaadid muutuvad ajaga põnevamaks. Üha rohkem on neid, kes julgevad panna fassaadi- või seinalaudu tavapärase püstise või horisontaalse paigutuse asemel näiteks diagonaalis. Või siis tehakse fassaad hoopis meetristest lauajuppidest, mis jätab liigendatud ja põneva üldmulje,“ ütles Mihkelson
„Värvide osas on eestlane endiselt pigem konservatiivne – maapiirkondades on jätkuvalt kõige levinumad kollased ja pastelsed toonid, uuemates rajoonides kasutatakse palju halliks toonitud laudist, mida teinekord erksamate detailidega huvitavamaks muudetakse,” lisas Mihkelson.
