Majanduses valitsev ebakindlus on vähendanud kinnisvaravaldkonna tehinguaktiivsust ja suurendanud järelturu pakkumiste arvu. Kas kahanenud ostuhuvile järgneb hindade langus ja uus aasta saab olema koduostjate jaoks soodne? Milliste riskidega tuleks arvestada? Järgmise aasta kinnisvaratrende prognoosivad Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi, RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski, Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe ja Domus Kinnisvara juhatuse liige Rando Vanaveski.
Majanduse jahenemine mõjutab nii kinnisvaraarendajate kui ka koduostjate ja -müüjate kindlustunnet ning käitumist. Kinnisvaraeksperdid prognoosivad, et ees ootab vaikne talv, kus tehinguaktiivsus on pigem madal, hinnad langevad ja ostutehinguid tehakse eelkõige soodsamal järelturul, kuid aasta lõikes teeb turg oma korrektuurid, mis paneb hinnalangusele piiri ette.
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi prognoosib, et korterite ja majade järelturg on elamispindade lõikes järgmisel aastal aktiivsem, kuid uute korterite pakkumine on 2023. aastal madalam. „Kui euribori kasv jätkub, siis võime oletada, et lähiajal kasvab ka kinnisvarale tehtavate soodustuste ja kampaaniate hulk, millega ostjaid meelitatakse. Samal ajal on kinnisvarainvestorid pigem ootel, mis tähendab, et uuem ja kallim vara, mille ostjaskonnana neid nähti, seisab,“ lisas ta.
Mis puudutab ärikinnisvara üüriturgu, siis näiteks 2023. aastal valmivatest büroohoonetest on mitmed juba kas täielikult või suuremas mahus üürilepingutega kaetud, mistõttu ei ole uuel aastal hinnalangust ette näha. „Arendajad viivad olemasolevad projektid ilma hinnaalanduseta lõpule ja kuna lisanduv maht saab olema varasemast väiksem, siis survet üürihindadele pole algaval aastal ette näha,“ selgitas RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on portaalis kasvanud üürikorterite pakkumine, mis võib turul teatud korrektuure teha ja üürnikele suuremat valikuvõimalust pakkuda, kuid drastilist hinnalangust ta samuti ei ennusta. „Hetkel on küllastunud üüriturg aina enam üürnike poole kaldu. Üürileandjad peavad üürniku leidmiseks senisest enam pingutama, kuid üürikorterid on siiski jätkuvalt paljude inimeste esimeseks eluaseme eelistuseks või lepitakse üürikoduga majandusliku paratamatusena. Tulemusega ei kao üürinõudlus kusagile ja hea kvaliteediga objektide hinnad palju ei muutu,“ selgitas Uibomäe.
Domus Kinnisvara juhatuse liikme Rando Vanaveski sõnul teeb prognoosimise keerulisemaks asjaolu, et turuosaliste reaktsioon võib erinevatele sündmustele olla väga ootamatu. „Näiteks eeldati koroona esimese laine ajal, et kinnisvara- ja ehitusturg kukub kolinal kokku. Tegelikkuses läks aga vastupidi: pärast lühikest seisakut vallandus edasilükatud nõudlus justkui paisu tagant ja tõi kaasa buumi-hõngulise olukorra.“
„Kui ostuhuvi jääb turul lahjaks ja müügihinnad ei kata arendus- ja ehituskulusid, siis arendajad uusi projekte turule ei too,“ lisas Vanaveski. „Kui turul pole piisavat valikut uut kinnisvara, siis lükatakse edasi ka järelturu müüke, mis omakorda piirab pakkumist ja paneb piirid ette jätkuvale hinnalangusele, mida ostuhuvilised ootavad.“
Pleskovski sõnul saab 2023. aasta olema ühelt poolt põnev ja väljakutseid esitav, teiselt poolt mitmele kitsamale sektorile ka raske ja nii mõnelegi ettevõttele ilmselt üle jõu käiv. Vaatamata raskustele ja kitsaskohtadele usub Pleskovski siiski, et turg on endiselt hea tervise juures. „Ärikinnisvara arendus on koondunud professionaalsete turuosaliste kätte, kes on hästi kapitaliseeritud ja teevad oma otsuseid kaalutletult – seega pole hetkel ohtu, et mõni alustatud objekt tühjaks või sootuks lõpetamata jääks.“
Kuna nõudlus turul täielikul kokku ei kuiva, siis kasutavad mitmed arendajad turul valitsevat ebakindlust ja sellest tulenevat madala pakkumisega perioodi ära ning pööravad selle olukorra hoopis enda kasuks. „Viimaste aastate erinevad kriisid on ettevõtjaid karastanud – paljud ettevõtted omavad korralikke reserve ja on majanduslanguse perioodiks hästi ette valmistunud,“ lisas Pleskovski.
