Baltimaade suurima puidu jaemüüja Puumarketi Tartu osakonna juhataja Mari-Liis Mihkelsoni sõnul on tänavu Eesti aasta puuks valitud tamm kõige tugevam parketimaterjal, aga temaga tasub ettevaatlikult ümber käia – niiskusest võivad kallile parketile tekkida mustad laigud, mida on hiljem raske välja saada.
Mari-Liis Mihkelsoni sõnul on tamm muidu väga vastupidav materjal ning korralikult hooldatud tammepõrand peab vastu sada aastat, kuid sel on üks nõrkus, millest tasub teadlik olla. „Tammes on palju pigmentainet tanniini, mille reageerimine vees sisaldavate rauaühenditega võib muuta puidu värvi mustaks. Kui tavaline puit kaotab vees ligunedes üldjuhul oma väärtuse, siis tamme puhul võib see materjali isegi tugevamaks muuta. Aastaid vees seisnud puitu nimetatakse mustaks tammeks ja see on üks kallimaid puitmaterjale maailmas,“ rääkis Mihkelson.
„Kui põletuskohta meenutav laik tekib aga kodus ja keset parketti, siis rikub see põranda üldilme. Väga palju tullakse sellise murega poodi nõu küsima aasta alguses – jõulukuuskede alused kipuvad lekkima ja inimene avastab pigmendimuutuse alles nädalaid hiljem. Samuti tekitavad tihti probleeme lekkivad lillepotid või sisse unustatud põrandapesuseadmed,“ rääkis Mihkelson.
„Kui tammeparketti on peamiselt valida kas õlitatult või lakituna, siis viimane on nii kulumis- kui niiskuskindlam. Samas on ka õlitatud põrandaid võimalik niiskuskahjustuste ennetamiseks spetsiaalse vahendiga töödelda. Tammeparketti tasub kord aastas regulaarselt õlitada niikuinii,“ soovitas Puumarketi Tartu osakonna juhataja.
„Mustade plekkide vältimiseks tuleks mahaläinud vesi parketilt kiiresti eemaldada. Kui kahju on juba tekkinud, siis tihti aitab spetsiaalne keemiline vahend, millega tuleks pinda kiiresti töödelda, aga vajadusel ka lihvida ja uuesti õlitada või lakkida. Teinekord aitab parketikahjustuse korvata ka kodukindlustus. Tasub ka meeles pidada, et puidust valmistatud parkett ja mööbel on kõrge temperatuuri suhtes tundlik ning näiteks kuumale potile tasub alati alus alla panna,“ lisas Mihkelson.
Eesti aasta puu 2024 – harilik tamm
- Tamme perekond (Quercus) kuulub pöögiliste sugukonda ning tamme sugulane on ka näiteks kastan.
- 45 miljonit aastat tagasi maailmas levima hakanud tammesid on ligi 500 liiki, mis kasvavad peaaegu kogu põhjapoolkeral.
- Eesti on tamme põhjapoolseim levikuala, Soomes leidub tammikuid külmema kliima ja huumuserikka pinnase puudumise tõttu ainult vähesel määral rannikualadel.
- Esimesed tammetõrud, mis on tegelikult hoopis pähklid, valmivad alles 40-aastasel puul. Suguküps tamm võib aastas toota kuni 50 000 tõru.
- Kodudes peamiselt parketi ja mööblina kasutatava tamme raieküpsus on 100-120 aastat.
- Eesti jämedaim ja vanim põlispuu on ligi 700-aastane Tamme-Lauri tamm Urvastes. Leedus kasvava Stelmužė tamme vanuseks aga hinnatakse lausa 1500 – 2000 aastat.
- Eestit esindab Euroopa aasta puu 2024 konkursil Viljandi maakonnas kasvav Viiralti tamm, mis on tuntud kunstnik Eduard Viiralti 1943. aastal valminud gravüürilt „Viljandi maastik“.
