Äsja avaldatud Notarite Koja kokkuvõte III kvartali kinnisvaratehingute kohta näitab, et inimesed jälgivad hoolega seda, mis juhtub intressidega. Kinnisvaratehingute arv on natuke kasvanud võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga – kasv oli 2%, mis tähendab 300 tehingut rohkem. Samas oli üheksa kuu lõikes tehinguid siiski vähem kui eelmisel aastal. Kokkuvõttes on tehingute arv siiski hakanud tasapisi, iga kuu, tõusma – vähemalt pealinnas.
Usun, et tõus jätkub, sest järgmisel nädalal teeb Euroopa Keskpank suure tõenäosusega järgmise intressilangetuse. Traditsiooniliselt on sammu pikkus 0,25 protsendipunkti, mis tähendab, et kuue kuu Euribor peaks sellega jääma 3% piiresse, kuhu ta on ettevaatavalt juba täna jõudnud.
Oodata on ka teist intressilangetust detsembris, mis tähendab, et Euribor peaks aastavahetuseks jõudma 2,8%-ni. See on kindlasti hea uudis nii uutele kui ka vanadele kinnisvaraostjatele, sest laenukulu väheneb.
Kui praegu on kinnisvaraturul pakkumine üks aegade suurimaid, siis intresside alanemine hakkab ilmselt suurendama ka tehingute arvu. Täna on suurimaks takistuseks tarbijate ebakindlus tuleviku suhtes. Loodame, et suuremad festivalid on tänaseks läbi ja ees ootab rahulikum periood, kus igal nädalal uuest maksust ei räägita. Inimestele, kes ostavad endale kodu, on hea uudis ka see, et praegu ei ole majanduslikult kasulik osta korterit väljaüürimiseks, mis tähendab, et ostmisel on konkurente vähem, kes võiksid hinda üles ajada. Teisalt tuleb arvestada, et järgmisel aastal tõusevad maksud, mis teeb kõik tehingud kallimaks.
Praegu domineerivad turul nn järelturu korterid ehk korterid, mis lähevad uuele ringile. Uute korteritega kaasneb selgelt see risk, et peab vaatama, kas reaalselt on midagi valmis ehitatud või müüakse ainult lubadusi. Projektid paberil võivad ilusad olla, aga tuleks veenduda, et arendajal on ressurssi asjad lõpuni viia. Lohutuseks on teadmine, et turul pole enam väga väikeseid ja juhuslikke tegijaid, sest ajad on keerulised olnud ning väiksemad kiire tulu otsijad on juba pankrotti läinud. Need arendajad, kes täna toimetavad, on reeglina suured tegijad, kes on hästi kapitaliseeritud ja tegelevad sageli ka ise ehitamisega – lihtsamalt öeldes, neil on raha. See aga ei tähenda, et tausta ei peaks hoolega uurima, eriti kui müüakse ideed, mitte valmis asja.
Kuna turul on palju järelturu kortereid, siis on ka tehingute mahud väiksemad ja keskmine hind natuke madalam, sest kasutatud korteri ruutmeeter maksab üldjuhul vähem kui uusarenduse korter. Kõik sõltub muidugi asukohast ja korteri üldisest seisukorrast.
Suurt pilti vaadates tuleb nentida, et me liigume oma eluasemeturuga sinnapoole, kus on arenenud riigid – meil kasvab vaikselt, aga järjepidevalt üüriturg. Kuna pikas perspektiivis jälgivad kinnisvarahinnad üldist inflatsiooni ja elukalliduse tõusu, siis sarnaselt vanadele Euroopa riikidele oleme ka meie aastate pärast olukorras, kus oma tööelu alustaval inimesel ei ole lihtsalt nii palju ressurssi, et korterit osta. Arvata võib, et pealinnas on see aeg juba praktiliselt käes. Tuleb piirduda üürimisega. See ei pruugi tööelu alguses ka halb mõte olla, sest inimeste plaanid muutuvad ja üürimine teeb inimese mobiilsemaks – lihtsam on elu- ja töökohta vahetada, eriti kui see ei ole samas linnas või riigis. Tahtsime elu nagu Põhjamaades – nüüd hakkamegi vaikselt sinna jõudma.