Tänasest Eesti Panga pressikonverentsist jäi kõlama mõte, et Eestis on pangandussektori konkurentsiolukorraga kõik korras ning ega meie turule eriti palju panku ei mahugi, sest muidu võib pankade kasumlikkus kahaneda ja see muudab turu panga omanikele vähem atraktiivseks. Samas on koondunud Eestis tegutsevast 14 pangast vaid 5 suurema kätte 90% suurune turuosa ning ülejäänud üheksa panka jagavad alles jäänud 10% turust.
EP president Madis Müller tõi väga õigesti välja, et konkurentsi pangandussektoris mõjutab kõige enam see, kas turul on selliseid panku, kes tahavad pangandusturu tasakaalu muuta. Igasuguse kahtluseta võin öelda, et Bigbank on üks nendest pankadest, kes on valmis tegema väga häid pakkumisi ning väljastama konkurentsivõimelistel tingimustel nii kodulaene kui ärilaene, samuti maksma hoiustele väärikat tasu. Meie eesmärgiks on pakkuda turu parimat klienditeenindust ja suurendada oluliselt oma turuosa. Kui ärilaenudes kasvab Bigbanki turuosa jõudsalt, siis kodulaenudes on täna oluliselt raskem jõuda klientide teadvusse ja soovitada neil võtta pakkumine rohkem kui paarist suuremast pangast.
Miks? Sest reklaamiseadus ei luba kodulaenu eeliseid välja tuua, oma toodet tutvustada ja kliendile selgitada. Suurtel pankadel seda probleemi pole, sest nemad võivad oma kodulehel ja internetipangas kuvada detailselt kõiki tootetingimusi ja -eeliseid ning loomulikult puudub neil huvi kutsuda oma kliente üles pakkumisi võrdlema. Seda võib mõistagi ka Bigbank teha, aga meie kodulehel ei käi täna kahjuks veel sadu tuhandeid inimesi oma igapäevaseid arveid tasumas. Väikese pangana turuosa suurendamiseks peab oma pakkumisega jõudma rohkemate klientideni kui olemasolevad. Kui aga Bigbank tõi turule erigraafikuga kodulaenu, mis võimaldab klientidel tasuda laenuperioodi algul ainult intressimakseid, siis võimalused uue lahenduse tutvustamiseks olid väga piiratud.
Eesti Pank tõi välja, et suurtel pankadel on üsna väikesed intressikulud, mida kahjuks ei ole madalamate intresside näol klientidele edasi antud. Ei riik ega keskpank ei saa ega peagi nõudma kommertspankade laenuintresside alandamist või väiksema kasumi teenimist. Seda saab teha konkurents, mis vabal turul hästi toimib. Seaduseandja saab luua ainult kõigile pankadele võrdsed võimalused – mitte ainult faktiliselt võrdsed, vaid ka sisuliselt võrdsed – nii et iga pank saab kõigile klientidele tutvustada oma teenuste eeliseid, näidata võrreldaval kujul krediidi kogukulu ning selgitada keerulisemaid teenuseid paremini lahti. Lõpliku otsuse teeb ju ikkagi klient, kes valib parima pakkumise. Lisaks nõustavad kõik pangad kliente ka vastutustundliku laenamise osas ja oskavad kliente panna mõtlema erinevate aspektide peale, mis teeb ka laenuotsuse paremini läbi mõelduks.
Nii et kokkuvõttes on Eesti Panga poolt esitletud viis ettepanekut kodulaenude tingimuste parandamiseks klientidele ja konkurentsi suurendamiseks pankade vahel igati head ja vääriksid kõik kiiret elluviimist, kuid see on ainult pool, võibolla isegi väiksem pool rehkendusest. Ilma muudatuste tegemiseta reklaamiseadusesse ei suurene tegelik konkurentsipilt tarbija vaates. Refinantseerimistehingute tehnilise kulu vähendamine laenuvõtjatele suurendab tarbijate valmisolekut muutusteks, aga tegelik turulukk on meie hinnangul kodulaenu tingimuste reklaamimise piirangus.
Bigbank toetab ka reklaamiseaduse laenureklaami piirangute märkimisväärset vähendamist. Seadusandjal on oluline kaitsta tarbijaid, et nad ei tajuks laenu võtmist kui üle oma võimete elustiili lubamise viisi ning teeksid igal juhul vastutustundlikke laenuotsuseid. Seetõttu peab laenureklaam igal juhul olema vastutustundlik ja teatud piirangud on seal põhjendatud. Üle jõu käivate finantskohustuse võtmise probleemi tegelik lahendus nii inimeste kui pankade ja teiste krediidiandjate jaoks ei ole aga mitte ranged reklaamipiirangud, vaid praegu seadusandliku algatusena töös oleva positiivse krediidiregistri võimalikult kiire käivitamine. Kliendi kohustustest täieliku ülevaate saamine aitab kaasa vastutustundlike laenuotsuste tegemisele ning kaitseb just seda kliendigruppi, kes meeleheitel olles varjab laenuandja eest oma kohustusi ning muudab nii oma olukorra veelgi keerukamaks. Kuuldavasti peaks vastav eelnõu valmima juba selle aasta sügisel.
Kodulaen kui kinnisvaraga tagatud ja notariaalselt vormistatav finantstoode on oluliselt turvalisem ja reguleeritum tavalistest tarbijakrediiditoodetest ning seetõttu võiks selle reklaam olla lubatud. Seoses Lätis just jõustunud reklaamipiirangute kaotamisega kodulaenudele oleme täna olukorras, kus kõigis lähiregiooni riikides (Läti, Leedu, Soome, Rootsi) on seadusandja jõustanud olukorra, mis lubab pankadel erinevalt Eestist reklaamida oma kodulaenude pakkumiste täpseid tingimusi. Eestis on täna aga krediidiasutuste jaoks keelatud teha kodulaenudele reklaami viisil, mis lubaks selgelt esitleda pakutavat intressimäära, pangamarginaali suurust või teisi konkurentidest soodsamaid lepingutingimusi. See ei soodusta aga eluasemelaenude turu läbipaistvust ega krediidipakkujate vahelist konkurentsi.
