Bigbanki juhatuse liikme ja ettevõtete panganduse valdkonna juhi Ingo Põderi sõnul on Baltikumi äripanganduses üldiselt selge mõõnaperiood – esimese poolaasta turu tulemuste põhjal on ettevõtetele väljastatud uute laenude maht võrreldes aasta varasemaga sõltuvalt tegevusalast ja riigist kahanenud 20-50%, kuid Bigbankil õnnestus samal ajal oma ettevõtete krediidiportfelli Eestis, Lätis ja Leedus kasvatada aasta baasil 32%.
Ingo Põdra sõnul väljastas Bigbank kolmes Balti riigis  7 kuuga uusi ärilaene ja -liisinguid rohkem kui 209 miljoni euro ulatuses, mis on ligilähedaselt mullusega samal tasemel. „Bigbanki  ärilaenude ja liisingute portfell ületas juulis 560 miljoni euro piiri ja meil õnnestub jätkuvalt kasvada turuga võrreldes kordades kiiremini,“ märkis ta.
Põdra hinnangul ei ole Baltikumi ettevõtete krediidituru seis aga kaugeltki roosiline – ärilaenude ja -liisingute müügimahud Baltikumis on käesoleva aasta esimesel 6 kuul võrreldes aasta varasemaga märkimisväärselt vähenenud. „Kui vaadata Bigbanki fookusvaldkondi, milleks on põllumajandus, metsandus ning kinnisvara ja ehitus, siis Eesti näitel on esimese poolaasta laenukäive põllumajanduses ja metsanduses -41% ning kinnisvaras -39%. Kasvu näitavates sektorites nt kaubanduses ja energias, on kasvu taga üksikud suurtehingud,“ selgitas ta.
Kui uute laenude väljaandmine ettevõtetele on niipalju väiksem, siis vältimatult toob see kaasa ka krediidiportfellide kasvu peatumise või isegi languse ja nii ongi Põdra sõnul Baltikumi äripanganduses üldselt juhtunud. „Eesti ja Leedu ettevõtete laenuturg, mis on ligikaudu sama suured – vastavalt 9 ja 10 miljardit eurot – kasvu ei näidanud. Leedu kui Baltikumi kõige dünaamilisem turg esimesel poolaastal kahanes ca 2%. Läti ettevõtete laenuturg, mis Eesti ja Leeduga võrreldes on väiksem, kahanes samuti.“
Paigalseisu ja kahanemise põhjuseks ei ole Ingo Põdra hinnangul ettevõtete investeerimisvajaduse vähenemine, vaid kadunud on ettevõtjate investeerimiskindlus. „Sedavõrd raskesti ennustatavas majanduskeskkonnas ongi keeruline teha pikki plaane. Eriti oludes, kui selleks vajalike laenude intressimäär seoses baasmäära tõusuga on vahemikus 7-9% ja on selge väljavaade, mille kohaselt jääb baasmärk tavapärasest kõrgemaks veel aastaks-paariks,“ kirjeldab ta hetkeolukorda. Ekspordinõudlus on samuti endiselt madal, sisetarbimine kidub, palgad kasvavad ja laenukulud on kõrged.
„Pangad tahavad laenu anda, liisinguandjad otsivad aktiivselt uusi kliente – alandatud on riskimarginaale nii kodulaenudele kui ka ärilaenudele ja -liisingutele. Märgatav on ka laenuandjate riskijulguse kasv – liisingut saavad ka ettevõtted, kes mullu oleksid saanud negatiivse vastuse,“ toob ta esile muutuse, mida hindab turu arengu seisukohalt siiski positiivseks. „Balti riigid on turukäitumiselt üksjagu erinevad: Eesti on olnud suunanäitaja, Leedu turg on Eestile järgi tulnud. Läti krediiditurul, mis varemgi naabritega võrreldes üksnes nappe elumärke ilmutas, on endiselt vaikne.“
Balti krediiditurust laiemalt rääkides märgib Põder, et Lätis on juba mõnda aega pankade huviorbiidist väljas keskmisest madalama sissetulekuga eraisikud, kes lihtsalt ei suuda pankade laenunõudeid täita. „Kuna nad laenu ei saa, siis nende ostujõule vastavat kinnisvara ka ei arendata – kvaliteetse ja jõukohase hinnaga elamispinna pakkumine on madal. Keskklassile arendatakse ja seal turg vaikselt toimib,“ kirjeldab ta turuolukorda Lätis. „Läti kinnisvara on naabritega võrreldes üksjagu odavam. Uue kinnisvara müüjad hindu alandama ei tõtta, sest pakkumist on vähe ja raha liigub ka pankade abita. Tooni annavad peamiselt Eesti, ärikinnisvara vallas ka Leedu taustaga arendajad ning investorid.“
Leedus on kinnisvaratehingute arv Ingo Põdra sõnul täiesti kokku kuivanud. „Statistikaga on nagu on, aga tunnetuslikult vähemalt 50% võrra lühikese aja jooksul. Tehinguid siiski tehakse ja nulli kukkumist ei ole,“ jagab ta Leedu kolleegidelt saadud infot. „Levib arvamus, et äkki midagi läheb veel hullemaks. Sarnaselt Eesti turu kirjeldustele on seis, kus kõik ootavad midagi – nii ostjad kui arendajad kui pangad. Hindu keegi alla lasta ei taha ehkki ostjaid napib. Laenu pakutakse ja on ka võtjaid, mis tähendab, et turg ikkagi toimib.“
Kinnisvarasektori üldolukorda hinnates toob Põder esile, et pessimistlikud ennustused ei ole Baltikumis täitunud – üldist hinnalangust uusarendustel ei ole ja tehingute tegemine ei ole katkenud: „Leevendust on pakkunud ülepakkumise puudumine, mõistlik tööpuudus ja kiire palgakasv, arendajad on vastu pidanud ja pangad tahavad laenu anda.“ Mõningast lühiajaliste makseviivituste kasvu pankade laenuportfellides võib Põdra sõnul märgata, aga krediidikriisi ja võlgade massilist kasvu ei ole ilmselt ka lähiajal oodata.
