Möödunud aasta teises pooles tekkis kinnisvaraturule kõrvulukustav vaikus. Täna on koos kevadiste päikesekiirtega turule tagasi tulnud esimesed ostjad ja kinnisvaramaaklerite nägudes on taas näha naeratust. Kas see on ajutine või mitte, seda näitab alati aeg. Aga toogem siinkohal välja vaid viis põhjust, miks suurem seisak võis jääda möödunud aastasse ning mis lubavad loota, et sellel aastal kinnisvaraturu olukord paraneb:
- Vaba raha hulk kasvab. Eesti Pank toob oma statistikateates välja, et jaanuar 2023 seisuga kasvas kodumajapidamiste hoiuste maht 7 % ja jõudis 13,5 miljardi euroni. Residentidest kodumajapidamiste hoiuste maht oli 11,2 miljardit eurot, mida on 75,9 miljonit eurot rohkem kui eelneval kuul ja 165,7 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Sellist hoiuste jääki pole me näinud kogu taasiseseisvumise aja jooksul. Jah, see ei jagune kogu elanikkonna vahel võrdselt, aga näitab siiski jõukuse kasvu ning seda, kui palju raha ootab paigutamist.
- Pangad annavad eluasemelaenu. Euribor on tõepoolest tõusnud, kuid meenutagem, et eluasemelaenu anti ja võeti ka siis, kui euribor oli 5 protsenti. Kui 2008. aasta majanduskriisi tulemusena tõmmati laenukraanid praktiliselt kinni, siis täna on konkurents pankade vahel väga tugev ja võitlus eluasemelaenu klientide püüdmisel aktiivne. Eri pangad on järjest välja tulnud uute turunduskampaaniatega klientide meelitamiseks. Kes pakub fikseeritud intressi, kes 0 € lepingutasu, aga klientidele laenu soovivad anda kõik. Seega potentsiaalne laenuvõtja, kui ta vähegi suudab oma parketikõlblikkust pankade ees tõestada, saab nende poolt meeldiva tähelepanu osaliseks.
- Palgakasv jätkub. Keskmine brutokuupalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1775 eurot ja see kasvas võrreldes eelneva aasta neljanda kvartaliga 9,2%. Kuigi meid tabas korralik majanduslangus, siis keskmine palk ei lasknud end sellest häirida ja jätkas uljast kasvu. Suuremad sissetulekud toovad kaasa suurema laenuvõime ja see omakorda pole mitte ainult kütuseks tehingute aktiivsusele, vaid ka kinnisvarahindade potentsiaalsele kasvule või siis vähemalt püsimisele olemasoleval tasemel.
- Eestlased armastavad kinnisvara. Majanduskeskkond ja geopoliitiline olukord võib ajutiselt halveneda, aga pole põhjust arvata, et eestlaste tugev tõmme kinnisvara suunas väheneks. Ikka tahetakse kinnisvara pigem osta kui üürida, ikka tahetakse oma elamistingimusi järjest parandada, kui sissetulekud seda vähegi võimaldavad. Ühest Swedbanki tellimusel tehtud uuringust selgus, et kõige paremaks investeerimisvõimaluseks peavad eestlased jätkuvalt kinnisvara – tervelt 42 protsenti uuringus osalenutest peab raha paigutamist kinnisvarasse parimaks võimalikuks investeeringuks.
- Tarbijate kindlustunne on tõusuteel. Möödunud aastal vajus tarbijate usk tänasesse ja homsesse päeva rekordmadalale tasemele. Detsembris toimus aga muutus ja sellest ajast alates on kindlustunne paranenud. Veebruaris paranesid kõik kindlustunde komponendid, nii pere majanduslik olukord ja selle muutuse prognoos kui ka riigi majandusarengu prognoos. Pole ka mingi ime, sest alanenud on nii elektri kui ka gaasi hind ning ilmselt pole ikka veel toimuva sõja mõjud enam samuti nii suured.
Ei pea olema väga osav sulesepp, et kirjutada omakorda artikkel sellest, kuidas kinnisvaraturul võib sel aastal käsi kehvasti käia. Ilmselgelt on riskid kinnisvaraturul täna olemas, aga riskid eksisteerivad majanduses tegelikult alati – olgu euribor plussis või miinuses, võimul Kallas või Helme, töötus suur või väike. Kaalukaid argumente lähituleviku arengute osas võib leida nii pessimistide kui optimistide poolt, viimased võivad täiendavat indu saada ka värskest uudisest, milles kinnisvaraturu üks märgilisemaid tegijaid Merko Ehitus teatab suure uusarenduse ehituse jätkamisest. Usk on taastumas nii tarbijatel kui ka ettevõtjatel.
Viimased 3 aastat on lõplikult kinnitanud tõsiasja, et kui inimene teeb plaane, siis jumal naerab. Seetõttu peab lõppude lõpuks igaüks ise investeerimisotsuseid kinnisvaraturule tehes otsustama oma teadmiste, kogemuste, kõhutunde ja konto jäägi alusel.
Artikli autor: Raul Reino, Domus Kinnisvara juhatuse liige
