ole seni lihtsalt piisanud soovitud kodu ostuhinna tasumiseks. Kodulaenude regulatsiooni muutmine Eesti Panga poolt tähendab, et ühe keskmise ca 1700 eurose sissetulekuga inimese maksimaalne kodulaenulimiit kasvab aprillis tervelt ca 21 000 euro võrra.
Ausõna – tegu ei ole aprillinaljaga! Mis sest, et just 1. aprillist hakkab kehtima Eesti Panga presidendi määrus, mis kehtestab laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäära arvutamise uue korra. Pangad ei pea enam kodulaenu kliendi maksevõime arvutamisel nö „stressitestiks“ tegelikule intressimäärale lisama 2% võimaliku Euribori tõusuga arvestamiseks, kui koguintress läheks seeläbi üle 6%.
Bigbank tervitab tehtavat muudatust, sest tõepoolest on tänases majandusolukorras vähetõenäoline, et Euribor võiks tõusta veel 2% võrra. Korra muutumise praktilise mõju saab uurida ühe keskmise tallinlase näitel. Statistikaameti andmeil oli 2023. aasta viimases kvartalis Tallinnas keskmine brutokuupalk ca 2200 eurot, mis palgakalkulaatori kohaselt teeb kätte teenitavaks netopalgaks ca 1700 eurot.
Kodulaenu taotlemisel tähendab see matemaatiliselt, et kui 6 kuu Euribor on täna näiteks 3,9% ning sellele lisandub riskimarginaal 1,7%, siis täna tuleb arvutada kliendi maksevõime intressi 7,6% juures (3,9% + 1,7% + 2%), aga alates 1. aprillist arvutatakse maksevõimet 6% intressiga. Praktikas tähendab muutus, et klient, kelle netosissetulek on 1700 eurot ja muid kohustusi pole, saab täna laenu maksimaalselt 120 000 eurot, aga uue arvestuskorra alusel võib ta laenu saada 141 000 eurot.
Uued reeglid rakenduvad võrdselt kõikidele pankadele, kuid alati tasub võtta pakkumine kõikidest pankadest, et saada turu parim pakkumine.
Küsijale suu peale ei lööda!
Täna toimib konkurents kodulaenude turul paremini mitte ainult seetõttu, et pangad oleksid hakanud midagi teistmoodi tegema, vaid muutunud on klientide käitumine. Kui klient võtab kodulaenu pakkumise ainult paarist turu suurimast pangast, siis konkureerivad omavahel ainult need turuosalised, kes on juba täna oma turuosaga rahul – on ju loogiline, et sealt võidupakkumist oodata ei ole. Kui klient võtab aga pakkumised kõigilt turuosalistelt, siis saab ta niimoodi veenduda, et ta saab tõesti parima võimaliku pakkumise, mida konkreetselt talle tänases turuolukorras ollakse valmis tegema. Sel aastal on mitmed väiksemad kasvuhuvilised pangad teinud turul häid pakkumisi, alustades Bigbanki jaanuari kampaaniast, kus ütlesime selgelt välja, et keegi ei saa meilt kõrgemat marginaali kui 1,65% – ning põnevaid pakkumisi väiksematele kliendigruppidele on teinud ka teised pangad. Eks see paneb kliendid mõtlema ja tegutsema.
Pangad on alati omavahel konkureerinud, vähemalt Bigbank on algusest peale proovinud teha klientidele turu parimaid pakkumisi ning ega ka teised pangad ju pealt vaata, kuidas kõik kliendid oma kodulaenud Bigbankist võtavad – eks nad ikka kohendavad ka oma pakkumisi. See on täpselt see, kuidas konkurents vabal turul peabki toimima. Olen lugenud foorumitest ja kommentaariumitest tihti klientide soovitusi, et kui tahad saada oma laenule häid tingimusi, siis võta Bigbankist ka pakkumine, mis tuleb üldiselt parem kui oma kodupanga oma – ja siis mine räägi kodupangaga läbi ja tihti saad selle peale ka sealt parema pakkumise, kui algselt oleksid saanud. Peabki lihtsalt ise aktiivne olema, sest küsijale suu peale ei lööda!
